Teadmistepohine riik ja majandus.qxd - the Other Canon
Teadmistepohine riik ja majandus.qxd - the Other Canon
Teadmistepohine riik ja majandus.qxd - the Other Canon
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Keskmine aastane - - - - -0,314<br />
valitsussektori (-1,931)<br />
tarbimiskulude<br />
osakaal,<br />
1970-1985<br />
Keskmine revo- - - - - -0,136<br />
lutsioonide (-0,951)<br />
arv aastas,<br />
1970-1985<br />
Ladina-Ameerika - -0,026 - - -<br />
(-0,169)<br />
Aafrika - - -0,119 - -<br />
(-0,747)<br />
Ida-Aasia - - - 0,267 -<br />
(1,599)<br />
Riikide arv 35 35 35 35 34 a<br />
Kohandatud R 2 0,400 0,381 0,392 0,429 0,434<br />
Märkus: Sulgudes arvud on t-väärtused.<br />
a Elevandiluuranniku valitsussektori tarbimise kohta puuduvad andmed ning <strong>riik</strong> on mudelist väl<strong>ja</strong><br />
jäetud.<br />
* p < 0,05 ** p < 0,01 (kahepoolsed testid)<br />
Arvestades olulise <strong>ja</strong> tugeva seosega investeeringute taseme <strong>ja</strong> ma<strong>ja</strong>nduskasvu vahel, mis on väl<strong>ja</strong><br />
toodud standardseid <strong>riik</strong>idevahelisi uuringuid käsitlevas kir<strong>ja</strong>nduses, ning as<strong>ja</strong>oluga, et <strong>riik</strong>idevahelisi<br />
kasvumudeleid käsitlevates sotsioloogilistes uurimustes on rõhutatud investeeringute olulist rolli (vrd<br />
Firebaugh, 1992:125), näib lisaks sellele, et uurida weberlikkuse mõju kasvumääradele, as<strong>ja</strong>kohasena<br />
pöörata tähelepanu ka selle mõjule investeeringute tasemele. 23 Tabelis 3 on näidatud weberlikkuse<br />
skaalal saadud punktide jätkuv positiivne mõju a<strong>ja</strong>vahemiku lõpu investeeringute tasemele. See<br />
taaskinnitab arengumaade juhtumianalüüse käsitlevas kir<strong>ja</strong>nduses üldiselt võetud seisukohta, millele<br />
vastavalt rõhutatakse erainvesteeringute taseme tõstmisel riigi rolli kui põhilist <strong>riik</strong>ide käsutuses olevat<br />
vahendit kasvumäärade suurendamiseks (Evans, 1995). 24<br />
Arutelu<br />
WEBERLIK BÜROKRAATIA JA MAJANDUSKASV<br />
Meie esitatud tõendid lisavad usutavust väitele, et niisugused <strong>riik</strong>ide bürokraatiad, mida<br />
iseloomustavad meritokraatlik värbamispoliitika ning ennustatava <strong>ja</strong> tasuva karjääri tegemise<br />
võimalused, on seotud kõrgemate kasvumääradega. Kuna andmed seostuvad peamiselt kesksete<br />
ma<strong>ja</strong>ndusasutustega, tuleb sellest ka järeldada, et kogu bürokraatia ei pea olema nimetatud viisil<br />
struktureeritud, et kasvule positiivset mõju avaldada. Weberlike struktuuride olemasolu bürokraatia<br />
strateegilises keskmes võib osutuda piisavaks.<br />
23 Sarnaselt Firebaugh'ga kasutas ka Barro (1991:426, tabel 3) investeeringuid sõltuva tunnusena. Kuid ta ei kasutanud<br />
investeeringuid selgitava tunnusena oma põhilise kasvu regressioonimudelis (Barro, 1991:410-13, tabel 1) eeldatavasti<br />
endogeensusega seotud kaalutluste tõttu. Meie püüdsime ma<strong>ja</strong>nduskasvu regressioonimudelites endogeensuse probleemi vältida<br />
sel teel, et kasutasime ainult eelnevat investeeringute taset.<br />
24 Uurisime ka weberlikkuse <strong>ja</strong> avaliku sektori investeeringute taseme vahelist seost, arvestades sellega, et interaktiivse näita<strong>ja</strong><br />
kaasamine võiks esile tuua avaliku sektori investeeringute olulise positiivse mõju ma<strong>ja</strong>nduskasvule, mis leiab aset weberlikkuse<br />
kõrge taseme korral. Leidsime, et selline mõju puudub.<br />
97
Change language