Teadmistepohine riik ja majandus.qxd - the Other Canon
Teadmistepohine riik ja majandus.qxd - the Other Canon
Teadmistepohine riik ja majandus.qxd - the Other Canon
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
TOIMIV RIIK<br />
"ei" iga kandidaadi või küsimuse puhul, kuid neil puudub võimalus avaldada arvamust või nõuda<br />
konkreetsete teenuste paremat kvaliteeti. Valituks osutunud poliitilised liidrid sõeluvad läbi kodanike<br />
väga erinevad nõudmised ning tasakaalustavad neid huvigruppide, avalike teenistu<strong>ja</strong>te <strong>ja</strong> poliitiliste<br />
ametnike survel. Valitsus pakub harva kodanikele paremaid elamistingimusi või muudab<br />
tervishoiuteenused kättesaadavamaks üksnes seepärast, et tänu rahvale tuli valitsus võimule, ning päris<br />
kindlasti ei muuda valitsus valimistulemuste põh<strong>ja</strong>l teenuste osutamise viisi. Eeltoodule kontrastiks on<br />
kliendi <strong>ja</strong> teenuse pakku<strong>ja</strong> suhe palju otsesem isegi juhul, kui pakku<strong>ja</strong> on valitsusasutus. Kodanikud<br />
muutuvad klientideks läbi võimaluse valida pakku<strong>ja</strong>t. Sellega saavad nad õiguse, mida kodanikuks<br />
olemine ei anna.<br />
Käesoleva artikli eesmärk ei ole küll käsitleda kodanike klientideks ümberkujunemisega kaasnevaid<br />
keerukaid tagajärgi, kuid siiski tuleb märkida, et kaasa<strong>ja</strong>l paljudes demokraatlikes <strong>riik</strong>ides aset leidev<br />
kodanike eemaldumine poliitilisest tegevusest - kas seepärast, et valitsuselt saadavaid hüvesid<br />
võetakse iseenesestmõistetavatena, või seepärast, et hüved on ebapiisavad või alahinnatud - soodustab<br />
kõnealust ümberkujunemist. Kodanike muutmisega klientideks algab rahvusriigi allakäik. Kindlasti ei<br />
astuta niisugust sammu kerge südamega <strong>ja</strong> paljud demokraatlikud riigid ei ole sellel teel veel oluliselt<br />
edasi liikunud. Aga kui toimivus on jätkuvalt halduspoliitika strateegiline tõukejõud <strong>ja</strong> avalike<br />
teenuste hindamiskriteerium, liigutakse lähematel kümnenditel tõenäoliselt selles suunas edasi.<br />
Sellisel juhul võivad muutuda küsitavaks nii rahvusriigi põhirollid kui ka tunnused.<br />
3. Valitsemisviis: valitsemine ilma (kesk)valitsuseta<br />
Artikli eelmises osas väideti, et toimivuse saavutamise püüdlus on sundinud valitsusi leiutama üha<br />
karmimaid vahendeid avalike teenuste hea taseme tagamiseks. Kunagi peeti piisavaks kõrget avaliku<br />
teenistuse eetikat, seejärel lisati võtted, millega keskenduti tulemuslikule toimimisele ning siis järgnes<br />
rida hindamisvahendeid, juhtimisviisi muudatusi, lepingulisi kohustusi <strong>ja</strong> juriidilisi õigusi. Leiti, et<br />
kõik vahendid olid mingis suhtes puudulikud. See viis edasi toimivuse ahela järgmise sammuni, kuni<br />
jõuti viimase vahendini, mis annab kodanikele juriidiliselt jõustatava õiguse saada häid teenuseid <strong>ja</strong><br />
võib seega jääda ainsaks erandiks selles reas. Kõik takistused nende õiguste teostamisel on kahtlased,<br />
isegi kui nende sead<strong>ja</strong>ks on valitsus ise. Tegelikult annab valitsus õigused üle, kuid kui ta ei suuda täita<br />
oma lubadusi, võivad teised institutsioonid asuda tema kohale.<br />
Rahvus<strong>riik</strong> mängis olulist rolli poliitilise demokraatia <strong>ja</strong> turu tõusuperioodil. Maailm oleks praegu<br />
vaesem <strong>ja</strong> vähem demokraatlik, üksikisikutel oleks piiratum vabadus <strong>ja</strong> pakutaks vähem avalikke<br />
teenuseid, kui rahvus<strong>riik</strong> ei oleks eelmisel sa<strong>ja</strong>ndil õitsele puhkenud. Rahvusriigi väärtuse <strong>ja</strong> tähtsuse<br />
kasv, mis leidis aset samal a<strong>ja</strong>l turu õitsenguga ning üksikisikute rikkuse <strong>ja</strong> isikliku vabaduse kasvuga,<br />
ei ole vaid õnnelik juhus. Kuid sarnaselt väärika vanuseni jõudnud institutsioonidega on ka rahvus<strong>riik</strong><br />
äärtest narmendama hakanud ning nõudmine toimivuse järele on tõstnud tähelepanu keskpunkti riigi<br />
tõelised <strong>ja</strong> kujuteldavad puudused. Üksikas<strong>ja</strong>lik loetelu rahvusriigi kui toimi<strong>ja</strong> puudustest on<br />
muljetavaldav: väidetakse, et <strong>riik</strong> on kodanikest liiga kaugel <strong>ja</strong> pakub liialt ühetaolisi avalikke<br />
teenuseid; <strong>riik</strong>i koormavad jäigad, tegelikkust mittearvestavad bürokraatlikud toimingud <strong>ja</strong> tüütud,<br />
tulemuslikkuse nõudmisega kurnavad menetlused; <strong>riik</strong> on ükskõikne kodanike mitmekesiste va<strong>ja</strong>duste<br />
<strong>ja</strong> huvide vastu ning põhineb rohkem nõudmiste järgimisel <strong>ja</strong> kontrollil kui toimivusel <strong>ja</strong> tulemustel;<br />
<strong>riik</strong> vastab paremini vägevate <strong>ja</strong> rikaste soovidele, kellel läheb avalikke teenuseid va<strong>ja</strong> vähem kui<br />
vaestel <strong>ja</strong> nõrkadel, kes sõltuvad riigist täielikult; <strong>riik</strong> ei suuda tulla toime ülemaailmsete jõududega,<br />
mis pillavad ressursse väl<strong>ja</strong>spool rahvuslikke piire. Neist väiteist hoolimata ei ole rahvus<strong>riik</strong> kadunud<br />
ega kaogi kuskile lähemate kümnendite jooksul. Riik on ikka veel avalike teenuste peamiseks<br />
rahasta<strong>ja</strong>ks <strong>ja</strong> vastavate reeglite kehtesta<strong>ja</strong>ks.<br />
122
Change language