Teadmistepohine riik ja majandus.qxd - the Other Canon
Teadmistepohine riik ja majandus.qxd - the Other Canon
Teadmistepohine riik ja majandus.qxd - the Other Canon
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
RIIGI ROLL MAJANDUSKASVUS<br />
"Lõppude lõpuks, kas pole kogu ühiskonna eesmärgiks käsitööline viletsusest vabastada? Talupoeg<br />
seda ei va<strong>ja</strong>, sest tema võib oma leivale kindel olla ning kaupmehel on rohkem kui küll" (Leibniz,<br />
1992).<br />
Uue "klassikalise" ma<strong>ja</strong>ndusteooria põhiomaduseks oli inimteadmiste rolli teadlik mitterõhutamine,<br />
mis ilmneb väga selgelt Adam Smithi hilises teoses The Wealth of Nations. 18. sa<strong>ja</strong>ndi lõpu uus<br />
ma<strong>ja</strong>ndusteadus pidi tekitama Malthuse <strong>ja</strong> Ricardo "sünge teaduse" ning muutma põh<strong>ja</strong>panevalt<br />
inimese seisukohta riigi rollist. Vana teooria rõhutas süstemaatilisi mõjusid, mille allikaks oli das<br />
Ganze - tervik kui süsteem. Uues teoorias, mis algas Adam Smithiga <strong>ja</strong> saavutas haripunkti Paul<br />
Samuelsoni teguri-hinna ühtlustamisega aastal 1950, oli üksikisik ainus analüüsiühik. Ent isegi kogu<br />
üksikisikust ei saanud analüüsiühikut, vaid selleks oli üksnes üksikisiku osa nimetusega Homo<br />
Oeconomicus, kes tegeles kaubavahetusega. Väl<strong>ja</strong> polnud jäetud mitte üksnes <strong>riik</strong>, vaid ka Homo<br />
Faber - uuendav <strong>ja</strong> tootev inimene.<br />
Ma<strong>ja</strong>ndusteaduses keskendub mehaaniline maailmavaade kaubavahetusele, akumulatsioonile,<br />
füüsikalistele metafooridele, tasakaalule <strong>ja</strong> optimaalsusele. Selles mehaanilises maailmavaates on<br />
inimese põhiomaduseks tema kalduvus kaupu vahetada. Ma<strong>ja</strong>ndusteaduse looduslähedane vaatepunkt<br />
keskendub leiutistele, tootmisele, evolutsioonile, bioloogilistele metafooridele <strong>ja</strong> tasakaalu<br />
puudumisele. Evolutsioonilises süsteemis, - peaaegu süsteemi nimes sisalduvalt - ei ole olemas<br />
parimat võimalikku varianti, vahest ainult igavesti liikuva kauge sihtpunktina (seda käsitleb Nelson,<br />
1995). Sellelt looduslähedasest vaatepunktist on inimese põhiomaduseks tema kalduvus uurida,<br />
leiutada ning pidevalt teadmisi talletada <strong>ja</strong> uusi luua. Selles perspektiivis võib tänapäeva<br />
evolutsioonilist ma<strong>ja</strong>ndusteadust endiselt pidada liiga "mehhanistlikuks": "loodusteadustekadedus"<br />
asendatakse "füüsikakadedusega", kuid pideva teadliku (individuaalse <strong>ja</strong> kollektiivse) inimtegevuse<br />
roll kui evolutsioonilise muutuse peamine liikumapanev jõud endiselt puudub.<br />
Üks põh<strong>ja</strong>panev erinevus kahe maailmavaate vahel ilmneb, kui kahe eri koolkonna autorid kirjeldavad<br />
inimese erinevust loomast. Kaubavahetuskeskse arenguteooria kõige kuulsam esinda<strong>ja</strong> ütleb nii:<br />
Töö<strong>ja</strong>otus tuleneb inimloomuse kalduvusest … üht as<strong>ja</strong> teise vastu vahetada … See on kõikide<br />
inimeste ühine omadus, mida ei leidu ühegi teise loomaliigi juures, kes ei tundu mingitest<br />
kokkulepetest midagi teadvat … Keegi pole kunagi näinud, et koer vahetaks ausalt <strong>ja</strong><br />
vabatahtlikult oma kondi teise koera oma vastu (Adam Smith, The Wealth of Nations (1976),<br />
Chicago, lk 17).<br />
Tootmiskeskse arenguteooria vastus:<br />
…Koprad ehitavad maju, ent nad ei tee seda teistmoodi või paremini, kui viis tuhat aastat tagasi…<br />
Inimene pole ainus loom, kes töötab; ent ta on ainus, kes oma oskusi parandab. Neid parandatud<br />
oskusi kasutab ta avastuste <strong>ja</strong> leiutiste tegemiseks… (Abraham Lincoln, 1860. aasta<br />
presidendikampaania kõne).<br />
Tänapäeva valitseva ma<strong>ja</strong>ndusteaduse probleemide juured ulatuvad nendesse vastandlikesse<br />
vaadetesse inimesest. Me väidame, et ma<strong>ja</strong>ndusteooria <strong>ja</strong>oks on õige aeg avastada uuesti teadmiste- <strong>ja</strong><br />
tootmispõhine alternatiiv tänapäeva ma<strong>ja</strong>ndustavale. Selle (unustatud) tava 500-aastane a<strong>ja</strong>lugu on<br />
toodud joonisel 3.<br />
Adam Smithi 19. sa<strong>ja</strong>ndi vaenlased USA-st küsiksid, kuidas selgitab Adam Smithi teooria<br />
ma<strong>ja</strong>nduskasvu. Kuidas oleks võimalik saada ma<strong>ja</strong>ndusruumi rohkem konte, kui õpetada koerad kaupa<br />
vahetama <strong>ja</strong> lepinguid sõlmima? Ning kuidas selgitada Adam Smithi teooria abil, miks koerad ei söö<br />
64
Change language