08.12.2012 Views

Teadmistepohine riik ja majandus.qxd - the Other Canon

Teadmistepohine riik ja majandus.qxd - the Other Canon

Teadmistepohine riik ja majandus.qxd - the Other Canon

SHOW MORE
SHOW LESS

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.

Serral on kaht tüüpi tegureid, mis tagavad riigi jõukuse:<br />

(1) Konkreetsed (või spetsiifilised) tegurid (accidenti propri), mis võivad esineda ainult ühes<br />

riigis, teistes aga mitte; <strong>ja</strong><br />

(2) Üldtegurid (accidenti communi), mis võivad esineda igas riigis.<br />

RIIGI ROLL MAJANDUSKASVUS<br />

Konkreetsed tegurid:<br />

Esimeseks konkreetseks teguriks Serra süsteemis on toodete ülejääk ekspordiks. Tema fraas "kaupade<br />

ülejääk (soprabbondanza), mis on toodetud kuningriigis oma va<strong>ja</strong>dustest <strong>ja</strong> tarbest rohkem" meenutab<br />

meile Adam Smithi tüüpi "ülejäägi turustusvõimaluse" rahvusvahelise kaubanduse teooriat, ent see on<br />

üksnes Serra pika <strong>ja</strong> keeruka põhjenduse algus. Serra selgitab, et ta liigitab selle mitte üldtegurite, vaid<br />

konkreetsete tegurite hulka seepärast, et ülejääk - või kaubanduse positiivne tasakaal - ei saa esineda<br />

kõikides <strong>riik</strong>ides. Tema teiseks konkreetseks teguriks on riigi geograafiline asend (il sito) "teiste<br />

kuning<strong>riik</strong>ide <strong>ja</strong> maailma<strong>ja</strong>gude suhtes … olles kuningriigi ulatusliku kaubavahetuse võimsaks<br />

ajendiks ning peaaegu põhjuseks". Riikide liigituses nende geograafilise asendi alusel "hoiab<br />

Veneetsia esikohta".<br />

Üldtegurid:<br />

Serra loetleb neli üldtegurit, mis toovad jõukuse ning määratleb eelkõige, milline on nende tegurite<br />

koostoime üksteise <strong>ja</strong> ülalnimetatud riigi geograafilise asendi konkreetse teguriga:<br />

(1) Tööstuslike ametite arv <strong>ja</strong> mitmekesisus (La quantita degli artifici … diversi). Minu arvates<br />

on "elukutsete arv" põhimõtteliselt sama mõiste nagu "töö<strong>ja</strong>otus", millisel juhul ennetab Serra<br />

selle mõistega William Petty kellatehast 64 aastaga ning Adam Smithi nõelatehast 173 aastaga.<br />

Tööstuslike ametite arv riigis on selgelt erinevate ma<strong>ja</strong>ndustegurite sümptom (<strong>ja</strong> tulemus):<br />

tehnoloogiline keerukus, keerukas nõudlusskeem, väga mitmekesised oskused <strong>ja</strong> - tänu iga<br />

elukutse minimaalsele efektiivsele tootmismahule - suur turg. Serra hindab seda tegurit kõrgemalt<br />

kui "ülejäägi turustusvõimaluse" tegurit, mille ta on paigutanud konkreetsete tegurite hulka. Selle<br />

põhjuseks on as<strong>ja</strong>olu, et Serra seisukohast toimivad tööstuslikud ametid põlluma<strong>ja</strong>nduslikest<br />

erinevalt.<br />

(2) Rahvastiku kvaliteet (la qualita delle genti). Rahvastiku kvaliteet on kõrge, "kui inimesed on<br />

töökad või hoolsad <strong>ja</strong> leidlikud kaubanduse ülesehitamisel mitte üksnes omaenda tööstuses vaid<br />

ka väl<strong>ja</strong>spool, ning /on hoolsad/ võimaluste otsimisel, mida oma tööstuses kasutada". Selle teguri<br />

osas saab kõrgeimad punktid Genua, millele järgneb Firenze <strong>ja</strong> alles kolmandana Veneetsia, mis,<br />

"olles küll elavama kaubandusega, kui kõik Itaalia linnad kokku, on siiski antud teguri osas alles<br />

kolmandal kohal". Serra seostab selgelt Genua vabariigi vil<strong>ja</strong>tuse (il loro paese sterilissimo)<br />

nende töökuse <strong>ja</strong> jõukusega.<br />

(3) Suure äritegevuse olemasolu (il traffico grande). Siin leiame Serra kirjelduse, kuidas<br />

erinevad jõukust põhjustavad tegurid koos toimivad <strong>ja</strong> üksteist tugevdavad, luues positiivseid<br />

arenguringe. Veneetsia osas "aitab teda ulatuslik tööstus: tegur, mis toob sinna arvukalt inimesi,<br />

mitte üksnes kaubanduse enese tõttu, millisel juhul oleks mõju selle teene, vaid ka nende kahe<br />

teguri kokkulangevuse tulemusena, sest üks tugevdab teist, toot<strong>ja</strong>d suurendavad ärist <strong>ja</strong><br />

geograafilisest asendist tulenevat suurt rahva ühte kohta koondumist ning ärist tulenev suur rahva<br />

57

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!