Teadmistepohine riik ja majandus.qxd - the Other Canon
Teadmistepohine riik ja majandus.qxd - the Other Canon
Teadmistepohine riik ja majandus.qxd - the Other Canon
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
WEBERLIK BÜROKRAATIA JA MAJANDUSKASV<br />
bürokraatliku aparaadi teistest suurema tõhususe selgitamine tundub nüüd olevat olulisem kui lihtsalt<br />
liigse <strong>riik</strong>liku sekkumise hukkamõistmine. Sellise lähenemise järgimine aga eeldab erineva<br />
halduskorraldusega organisatsioonide tõhususe võrdlemisel püstitatud klassikaliste väidete<br />
veelkordset uurimist. Selle teema sotsioloogiline analüüsimine kujutab endast head võimalust anda<br />
oma panus <strong>riik</strong>idevaheliste ma<strong>ja</strong>nduskasvumäärade erinevuste mõistmisse.<br />
Nende klassikaliste käsitluste seas, mis oleks va<strong>ja</strong> kokku viia mõnede süstemaatiliste <strong>ja</strong> võrdlevate<br />
andmetega, on tõenäoliselt kõige olulisem Weberi bürokraatiaanalüüs. Sa<strong>ja</strong>ndi alguses väitis Weber<br />
([1904-1911] 1968) oma peateoses "Ma<strong>ja</strong>ndus <strong>ja</strong> ühiskond", et bürokraatia on põh<strong>ja</strong>panev väärtus, mis<br />
on üks kapitalistliku kasvu institutsionaalne alustala. Hilisem võrdlev a<strong>ja</strong>looline analüüs (nt Polanyi,<br />
[1944] 1957) jätkas weberlikku käsitlusviisi, kuid arvamus, et "bürokraatia on kasvu tekitamise<br />
vahend", pidi alati alla vanduma varasemale <strong>ja</strong> ideoloogiliselt võimsamale, smithilikule lähenemisele,<br />
mille järgi organisatsioonilisest vormist olenemata muutub valitsus kasvu vaenlaseks niipea, kui ta<br />
püüab minna kaugemale omandiõiguse kaitsmisest. 1<br />
Neoklassikaline poliitökonoomia ning ratsionaalse valiku uurimine 1970. <strong>ja</strong> 1980. aastatel andis<br />
smithilikule lähenemisele uue analüütilise kindluse (vrd Buchanan, Tollison <strong>ja</strong> Tullock, 1980;<br />
Colclough <strong>ja</strong> Manor, 1991; Collander, 1984; Krueger, 1974). Juhtumiuuringud "tasu küsivatest" <strong>ja</strong><br />
"röövellikest" <strong>riik</strong>idest pakkusid neile analüütilistele väidetele ka sama võimsa empiirilise kinnituse<br />
(nt Bates, 1981; Klitgaard, 1988). Kahjuks ununes <strong>riik</strong>liku sekkumisega kaasnevate ohtude vältimise<br />
hoos küsimus, millist tüüpi riigistruktuurid aitaksid kõige tõenäolisemalt kaasa ma<strong>ja</strong>nduskasvule.<br />
Kuid 1990. aastatel hakkasid ma<strong>ja</strong>ndusteadlased (üllataval kombel mitte küll sotsioloogid) tegelema<br />
<strong>riik</strong>idevaheliste andmetega, mis tõid esile va<strong>ja</strong>duse täpsemalt uurida, kuidas riigid on organiseeritud.<br />
Nende järeldustes demonstreeriti, et mitmed valitsemiskvaliteedi näita<strong>ja</strong>d on tihedalt seotud<br />
ma<strong>ja</strong>nduskasvuga (Knack <strong>ja</strong> Keefer, 1995; Mauro, 1995). Üha kasvav sellealase kir<strong>ja</strong>nduse hulk<br />
osutab, et varasemad neoklassikalised arusaamad valitsuse tegevusest olid liiga lihtsustavad. Siiski ei<br />
jõutud veel hea valitsemise põhimõtete kirjeldamiseni, mis võis tuleneda sotsioloogide<br />
kõrvalejäämisest kogu arutelust.<br />
Tänapäevastes empiirilistes uuringutes kasumitaotluse <strong>ja</strong> korruptsiooni kohta kasutatakse terminit<br />
bürokraatia tihti pigem selle igapäevases halvustavas kui weberlikus tähenduses, mille järgi on<br />
bürokraatia eriliste struktuursete tunnusjoontega haldusorganisatsioonide kogum. Weber ei käsitlenud<br />
bürokraatiat mitte riigiametnike ühtse kollektiivina, vaid erilise organisatsioonilise struktuurina, mis<br />
vastandus varasematele valitsemise päritavatele <strong>ja</strong> prebendaalsetele vormidele.<br />
Weberlik lähenemine ei eita turuinstitutsioonide tugevdamise positiivset mõju, vaid kinnitab seda, et<br />
turupõhise institutsionaalse korralduse täiendamiseks on va<strong>ja</strong>likud bürokraatliku ülesehitusega<br />
avalikud organisatsioonid, mis kasutavad otsuste langetamisel neile omaseid protseduure. 2 Täpsemalt<br />
öeldes väitis Weber, et avaliku sektori organisatsioonid, milles kehtivad meritokraatlik<br />
värbamispoliitika ning ennustatava <strong>ja</strong> pikaa<strong>ja</strong>liselt tasuva karjääri tegemise võimalused, on<br />
kapitalistliku kasvu edendamisel tõhusamad kui muul viisil korraldatud riigiasutused. Seda hüpoteesi<br />
ei tohi kõrvale heita vaid seetõttu, et end bürokraatideks nimetavad inimesed nõuavad oma tegevuse<br />
eest tasu või et korrumpeerunud valitsused pidurdavad ma<strong>ja</strong>nduskasvu. Weberliku riigi hüpoteesi<br />
1 Smithiliku all peame silmas tüüpilist laissez-faire-lähenemist valitsuse rollile, mida tavaliselt omistatakse Adam Smithile.<br />
Tema vaated olid tegelikult keerukamad, näiteks pidas ta oluliseks teatud ühiste kaupade <strong>riik</strong>likku tagamist.<br />
2 Weberliku lähenemise põhiidee on vähemalt osaliselt uuesti kaasatud Williamsoni (1985) uus-institutsionalistlikesse<br />
väidetesse selle kohta, et keerukate tootmissüsteemide puhul on tõenäoliselt va<strong>ja</strong>lik (olulisel määral mitteturupõhiste)<br />
valitsusstruktuuride segunemine traditsioonilisemate turumehhanismidega. Kuid williamsonliku lähenemise rakendamine on<br />
üldiselt piirdunud eraettevõtetevaheliste suhete uurimisega ning seda kasutatakse harva <strong>riik</strong>ide bürokraatiaid käsitlevates<br />
uuringutes.<br />
85
Change language