Teadmistepohine riik ja majandus.qxd - the Other Canon
Teadmistepohine riik ja majandus.qxd - the Other Canon
Teadmistepohine riik ja majandus.qxd - the Other Canon
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
RIIGI ROLL MAJANDUSKASVUS<br />
• Kui just mitte uskuda Say seadust - et pakkumine loob ise nõudluse -, on riigil selgelt oluline<br />
roll üldise nõudluse loomisel. Alates Victoria-a<strong>ja</strong>stu agulitest, kus va<strong>ja</strong>ti vaid elatist, on üha<br />
suureneva ma<strong>ja</strong>nduspiruka parem tulude <strong>ja</strong>otus sillutanud teed massturustusele. Selline areng tegi<br />
võimalikuks tööstusliku tootmise <strong>ja</strong> "fordismi", näiteks miinimumpalkade kehtestamise kaudu.<br />
19. sa<strong>ja</strong>ndi USA ma<strong>ja</strong>ndusteadlased mõistsid eriti hästi tööoskuste arendamise rolli turuväärtuse<br />
suurendamisel - poliitika, mida nimetati "kõrge palga strateegiaks". On põhjust uskuda, et<br />
ma<strong>ja</strong>ndusliku heaolu järsk langus, mida kogevad nõrga tööstusega riigid "struktuurimuutuste"<br />
alguses, tuleneb osaliselt riigi loodud nõudluse kõrvaldamisest. Selles kontekstis on oluline<br />
meeles pidada, et see, mida me nimetame "ma<strong>ja</strong>ndusarenguks", ei ole midagi muud kui<br />
kollektiivne "tööstuse erikasum", mille <strong>riik</strong>lik <strong>ja</strong>otus - hoolimata laissez-faire mütoloogiast - on<br />
kümneid aastaid kestnud "kunstliku" ümber<strong>ja</strong>otamise tulemus, osaliselt ametiühingute tegevuse<br />
tõttu. Meie tänane arusaam võtmetegurite (nõudluse kasv, tulude ümber<strong>ja</strong>otamine <strong>ja</strong><br />
mehhaniseerimist soodustavad kõrgemad palgad) vahelisest seosest on väga piiratud. Mitmetes<br />
<strong>riik</strong>ides, nagu näiteks Peruus, on tänapäeval positiivne ring nende tegurite tõttu ilmselt katkenud.<br />
• Riik on etendanud väga tugevat, tehnoloogilisi piire nihutavat rolli, olles <strong>riik</strong>liku toodangu<br />
kvaliteedinõudluse taga<strong>ja</strong> - nõudluse kaupade järele, mille tootmine oli alati tehniliste võimaluste<br />
piiril. Võtmemehhanismideks on olnud siin infrastruktuuriprojektid <strong>ja</strong> sõ<strong>ja</strong>tehnika. Aastal 1913<br />
kirjeldas Werner Sombart sõ<strong>ja</strong>purustusi kui alguspunkti nii inimese loova vaimu (Sombart,<br />
1913a) - nappide toorainete sünteetiliste asenda<strong>ja</strong>te otsingute - kui ka riigi organiseerimisvõimete9 <strong>ja</strong>oks. See on kõige olulisem argument Chandleri <strong>ja</strong> Lazonicki vaimus. Lisaks sellele, et <strong>riik</strong>lik<br />
nõudlus oli kriitilise tähtsusega sõ<strong>ja</strong> ning infrastruktuuri eesmärgil, toimis ka isikustatud riigi<br />
(kuningako<strong>ja</strong> <strong>ja</strong> aadli näol) nõudlus luksuskaupade järele ning lõi aluse tulevasele<br />
tehnoloogilisele arenemisele odavamaks masstoodanguks. A<strong>ja</strong>looliselt on luksuskaupade nõudlus<br />
etendanud rolli, mis sarnaneb sellele, mida etendasid inimesed, kes maksid kümme aastat tagasi<br />
mobiiltelefoni eest 4000 dollarit, andes hilisemale masstootmisele võimaluse pakkuda tänapäeval<br />
paremaid telefone 80 dollari eest. Jällegi kirjeldab riigi luksuskaupade nõudluse funktsiooni<br />
suurepäraselt Werner Sombart (1913b).<br />
• Rõhuasetus teadmiste <strong>ja</strong> hariduse väärtusele. Vt poliitikameetmete loetelu joonisel 1, mis<br />
moodustavad Schumpeteri merkantilismi. (Teaduste akadeemiad, haridus, patendiseadused <strong>ja</strong><br />
autorikaitse, kaitsetollid, mis kaitsesid üksikuid tegevusharusid, kuhu keskendus uute teadmiste<br />
tootmine jt).<br />
• Pikaa<strong>ja</strong>line eesmärk - sarnane sellele, mida nimetati 19. sa<strong>ja</strong>ndi USA-s Kõrge palga<br />
strateegiaks - s.t eesmärgiks oli kõrge palk kui selline. Selle ma<strong>ja</strong>ndusliku mõtlemise keskmes oli<br />
inimene <strong>ja</strong> tema va<strong>ja</strong>dused ("Der Mensch und seine Bedürfnisse") mitte "surnud tasakaal", mis<br />
taandab inimese üheks paljudest tootmisteguritest, kelle kõrgel või madalal tasul pole süsteemis<br />
kohta. Palgataseme tähtsust <strong>riik</strong>liku koguprodukti (RKP) selgitamisel illustreerib fakt, et<br />
tänapäeval moodustavad palgad tavaliselt 70% <strong>riik</strong>likust koguproduktist: s.t jõukuse<br />
suurendamine tähendab palkade tõstmist rahvus<strong>riik</strong>ides.<br />
• Ülalnimetatud struktuuride tugevdamiseks üles ehitatud õigussüsteemi tähtsuse mõistmine.<br />
Christian Wolff - 18. sa<strong>ja</strong>ndi Saksa ma<strong>ja</strong>ndusteadlane <strong>ja</strong> õigusfilosoof - nägi omandiõiguste<br />
süsteemi, mis toetas dünaamilist sümbioosi "inimeste vahel, kes kogusid teadmisi <strong>ja</strong> kes kogusid<br />
9 Sombarti väide puudutab loomingulist hävitamist: "Wiederum steigt aus der Zerstörung neuer schöpferischer Geist empor…"<br />
(Sombart, 1913, lk 207). Schumpeteri saksakeelne vaste loomingulisele hävitamisele on schöpferischer Zerstörung.<br />
49
Change language