Teadmistepohine riik ja majandus.qxd - the Other Canon
Teadmistepohine riik ja majandus.qxd - the Other Canon
Teadmistepohine riik ja majandus.qxd - the Other Canon
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
WEBERLIK BÜROKRAATIA JA MAJANDUSKASV<br />
kontrollimine tähendab vastamist järgmisele küsimusele: "Kas ma<strong>ja</strong>nduskasvu määrad on kõrgemad<br />
nendes <strong>riik</strong>ides, mille haldusaparaat on lähedasem bürokraatlikule korraldusviisile?". Millegipärast ei<br />
ole ma<strong>ja</strong>ndusarengu uuri<strong>ja</strong>d suutnud anda sellele pealtnäha lihtsale küsimusele süstemaatilist <strong>ja</strong><br />
empiirilist vastust. Käesolev uurimus püüab sellele küsimusele vastamisega algust teha.<br />
Kasutades algupärast andmekogumit, uurime selliste struktuursete tunnusjoonte, millele Weber algselt<br />
omistas olulist tähtsust bürokraatia iseloomustamisel, mõju ma<strong>ja</strong>nduskasvule. Meie weberlikkuse<br />
skaala võimaldab lihtsal viisil mõõta seda, millisel määral kehtivad kesksetes riigiasutustes<br />
meritokraatlik värbamispoliitika ning ennustatava <strong>ja</strong> pikaa<strong>ja</strong>liselt tasuva karjääri tegemise võimalused.<br />
Viimaste aastate kir<strong>ja</strong>ndus<br />
Kir<strong>ja</strong>ndus, mis käsitleb <strong>riik</strong>ide bürokraatiate rolli ma<strong>ja</strong>nduskasvu edendamisel või pidurdamisel,<br />
ulatub konkreetsete <strong>riik</strong>ide üksikuid asutusi käsitlevatest detailsetest juhtumianalüüsidest<br />
<strong>riik</strong>idevaheliste uuringuteni, kus kasutatakse paljude <strong>riik</strong>ide kohta käivaid statistilisi lähendeid.<br />
Traditsiooniliselt on juhtumianalüüse korraldanud peamiselt politoloogid (nt Stepan, 1978; Waterbury,<br />
1983), samal a<strong>ja</strong>l kui sotsioloogid on keskendunud <strong>riik</strong>idevahelistele uuringutele (nt Delacroix <strong>ja</strong><br />
Ragin, 1981; Rubinson, 1977; Snyder <strong>ja</strong> Kick, 1979). Viimastel aastatel on ma<strong>ja</strong>ndusteadlaste kasvav<br />
huvi <strong>riik</strong>idevaheliste uuringute vastu märgatavalt suurendanud <strong>riik</strong>idevaheliste statistiliste uurimuste<br />
arvu. Peamine ma<strong>ja</strong>ndusteadlaste huvi taasärata<strong>ja</strong> on olnud endogeense kasvu teooria tekkimine,<br />
pakkudes vormilis-teoreetilist tuge väitele, et institutsionaalsed tegurid võivad kasvumäärasid oluliselt<br />
mõjutada (vrd Lucas, 1988; vt ka nt Romer, 1986, 1990, 1994).<br />
Endogeense kasvu teooria pani aluse ma<strong>ja</strong>ndusteadlaste korraldatud mitmekesistele <strong>riik</strong>idevahelistele<br />
uuringutele, milles analüüsiti erinevate ma<strong>ja</strong>ndusväliste tunnuste mõju <strong>riik</strong>ide ma<strong>ja</strong>nduskasvu<br />
määradele (vt Crowley jt, 1998). Ühes selle suuna esimestest <strong>ja</strong> mõjukaimatest uurimustest rõhutas<br />
Barro (1991) valitsuse negatiivset rolli, viidates negatiivsele mõjule, mida valitsussektori tarbimine<br />
(osakaal SKP-st) osutab kasvumääradele.<br />
Millele aga ei pööratud tõsist tähelepanu ei varasemas sotsioloogilises kir<strong>ja</strong>nduses ega ka viimaste<br />
aastate <strong>riik</strong>idevahelisi ma<strong>ja</strong>ndusuurimusi käsitlevas kir<strong>ja</strong>nduses, oli küsimus, kuidas variatsioonid<br />
<strong>riik</strong>liku korralduse vormis võivad mõjutada ma<strong>ja</strong>nduse dünaamikat. Varases sotsioloogilises<br />
kir<strong>ja</strong>nduses kasutati selliseid kaheldava väärtusega mõisteid nagu riigi tugevus - riigi tulusid <strong>ja</strong> kulusid<br />
käsitleti kui riigi tugevuse lähendeid (nt Rubinson, 1977). Uue endogeense kasvu teooria<br />
<strong>riik</strong>idevahelistes regressioonimudelites rakendati veelgi vähem sobivaid lähendeid, nagu poliitiliste<br />
mõrvade või revolutsioonide aastase hulga kasutamine poliitilise stabiilsuse lähendina (Barro, 1991).<br />
Ma<strong>ja</strong>ndusteadlased ega (imelikul kombel) ka sotsioloogid ei keskendunud <strong>riik</strong>idevahelistes uuringutes<br />
organisatsioonilistele erinevustele. Sellele vaatamata tekkis bürokraatlikele struktuuridele tõsist<br />
tähelepanu pöörav kir<strong>ja</strong>ndus, mis oli otseselt seotud weberliku hüpoteesiga. See kir<strong>ja</strong>ndus oli üles<br />
ehitatud üksikute <strong>riik</strong>ide detailsetele juhtumianalüüsidele ning keskendus peamiselt ühele piirkonnale.<br />
Teedra<strong>ja</strong>va tähtsuse omandas Johnsoni (1982) klassikaline uurimus Jaapani rahvusvahelise<br />
kaubanduse <strong>ja</strong> tööstusministeeriumi rollist riigi industrialiseerimise edukate aastate jooksul. Johnsoni<br />
käsitlus oli hämmastaval määral kooskõlas Weberi lähenemisega. Sellele järgnesid uurimused Korea<br />
(Amsden, 1989) <strong>ja</strong> Taiwani (Wade, 1990) kohta, mis lisasid kõnealusele lähenemisele veelgi kindlust 3 .<br />
Kuna nendes uurimustes kirjeldatud Ida-Aasia "tiigrid" olid 1970. <strong>ja</strong> 1980. aastate jooksul kogu<br />
maailmas ma<strong>ja</strong>nduslikult kõige edukamad riigid, pakkusid nad weberlikule hüpoteesile esmapilgul<br />
3 Samal a<strong>ja</strong>l tekkis kir<strong>ja</strong>nduses lisasuund, mis keskendus Saharast lõunas asuvate Aafrika <strong>riik</strong>ide peamisele kasvutakistusele -<br />
puudustele <strong>riik</strong>likes institutsioonides (vrd Bates, 1989; Callaghy, 1989; Easterly <strong>ja</strong> Levine, 1997; World Bank, 1994, 1997).<br />
86
Change language