Teadmistepohine riik ja majandus.qxd - the Other Canon
Teadmistepohine riik ja majandus.qxd - the Other Canon
Teadmistepohine riik ja majandus.qxd - the Other Canon
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Samas on laienenud Euroopa Liidus omakorda väga tugev tööjõukulude <strong>ja</strong> tootlikkuse erinevus. Joonis<br />
1 näitlikustab tänast olukorda viie liikmesriigi andmetega. Sisuliselt kõik viis liikmes<strong>riik</strong>i on sarnased,<br />
mis puudutab tööstusettevõtetes loodava lisandväärtuse osakaalu kogukäibest. Loodava lisandväärtuse<br />
osakaalu seisukohalt ei ole suurt erinevust, kas luua ettevõtte Suurbritannias või Eestis. Samas on<br />
uutes liikmes<strong>riik</strong>ides märgatavalt (kuni 8 korda) madalamad tööjõukulud, mida ette- <strong>ja</strong> töövõt<strong>ja</strong>d<br />
peavad vanades liikmes<strong>riik</strong>ides korvama suurema tootlikkusega. 2001. aastal moodustas Hiina<br />
tööstuse lisandväärtus 25% kogutoodangust ning lisandväärtus ühe tööta<strong>ja</strong> kohta oli samal aastal<br />
$5662 (www.unido.org).<br />
Joonis 1. Euroopa Liidu sisene palgakonkurents.<br />
Allikas: Mittag 2004; Götzfried 2004; Eurostat 2004.<br />
SISSEJUHATUS<br />
Selline turusituatsioon seab Euroopa ettevõt<strong>ja</strong> ette järgnevad alternatiivid: kas üritada alandada<br />
vanades liikmes<strong>riik</strong>ides palgakulusid või viia tootmine üle madalama palgakuludega <strong>riik</strong>idesse Kesk<strong>ja</strong><br />
Ida-Euroopas või mu<strong>ja</strong>l. Kolmas võimalus on tootlikkust tõsta tehnoloogia <strong>ja</strong> hariduse abil. Ent see<br />
võtab märgatavalt kauem aega kui palgakulude vähendamine. Lisaks on ka siin märgatavad<br />
erinevused: nii näiteks on Tšehhil <strong>ja</strong> Eestil miljoni elaniku kohta olnud a<strong>ja</strong>vahemikus 1996-2001<br />
Euroopa Patendiametile 1 kõrgtehnoloogia-alane patenditaotlus, Poolal mitte ühtegi, Saksamaal aga<br />
49, Inglismaal 36 ning Rootsil koguni 101 (Götzfried 2004:6).<br />
Nii on Euroopa otsekui paratamatult alustanud võidujooksu, kus edu vahenditeks on muutumas<br />
odavnev tööjõud <strong>ja</strong> väiksem sotsiaal<strong>riik</strong>: sisuliselt kõikidest Euroopa heaolu<strong>riik</strong>idest tuleb signaale<br />
palkade alandamisest, tööa<strong>ja</strong> pikendamisest jne. See on võimalik tänu sellele, et ettevõt<strong>ja</strong>te huvid ei<br />
pea enam ainult geograafiliselt seotud olema. Arenguklastrid ei ole enam üheselt geograafiliselt<br />
defineeritavad. See tuleneb Joseph A. Schumpeteri poolt täheldatud as<strong>ja</strong>olust, et ma<strong>ja</strong>ndusarengu taga<br />
on küll tehnoloogia areng, ent ometi ei arenda ma<strong>ja</strong>ndust tehnoloogia kui selline, vaid ettevõt<strong>ja</strong>d, kes<br />
otsivad, leiavad <strong>ja</strong> kasutavad uusi lahendusi <strong>ja</strong> võimalusi (teisisõnu innovatsioon) (Schumpeter 2002).<br />
Kui ettevõt<strong>ja</strong>te huvid on laias mõttes globaalsed, siis avaliku poliitika primaarne huvi <strong>ja</strong> ülesanne on<br />
alati konkreetse ühiskonna keskne. Seega on globaliseerumine suur võimalus ettevõt<strong>ja</strong>tele, ent<br />
9
Change language