Teadmistepohine riik ja majandus.qxd - the Other Canon
Teadmistepohine riik ja majandus.qxd - the Other Canon
Teadmistepohine riik ja majandus.qxd - the Other Canon
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
TOIMIV RIIK<br />
määrab kindlaks selle, kuidas inimesed tegelikult ametisse võetakse <strong>ja</strong> mis tööd nad teevad. Toimivuse<br />
saavutamise püüdlustes peavad valitsused neid pooli uuesti tasakaalustama, et ametlikud jooned<br />
saavutaksid suurema osatähtsuse. Seega põhineb tõelise tulemuspalga süsteemi puhul töö tasustamine<br />
tööta<strong>ja</strong>te väljundite võrdlemisel või sellel, millises ulatuses ex ante sihid on saavutatud või ületatud.<br />
Tõelise tulemuspõhise eelarvesüsteemi osas seotakse sõnaselgelt ressursside juurdekasv tulemuste<br />
juurdekasvuga.<br />
Mainitud ametlike lepingute puhul on mõned tehnilised takistused. As<strong>ja</strong>olu, et neid rakendatakse<br />
valitsuses harva, viitab sellele, et tulemuslikkuse kohta lepingu sõlmimist takistab teatud käitumine.<br />
Sellest tervikliku ülevaate andmine oleks liiga mahukas, aga niisuguste takistuste väl<strong>ja</strong>selgitamine,<br />
mis on kõige otsesemalt seotud lepingute kui toimimise parandamise vahendite tõhususega, peaks<br />
olema võimalik.<br />
Vastupidiselt normatiivsele kohustusele teenida avalikkust kitsendavad lepingud vastutust vaid<br />
küsimusteni, milles on sõnaselgelt kokku lepitud. Kui lepinguid kasutatakse vastutuse <strong>ja</strong> suhete<br />
vormistamiseks, kujuneb nimetatud üksikpunktidest sageli meelespea, mille abil teatatakse lepingut<br />
täitvale isikule, mida ta peab tegema oma kohustuste täitmiseks. Kuid nii nagu eralepingu osapool ei<br />
ole kohustatud täitma lepingus piiritlemata ülesandeid, ei saa kohustada valitsusesisese lepingu<br />
osapoolt vastutama selle eest, et ta ei osutanud mainimata teenuseid. Lepingupõhine juhtimine muutub<br />
seega töölehe järgi juhtimiseks, mille puhul juhid hoolitsevad ainult nimekir<strong>ja</strong>s loetletud ülesannete<br />
täitmise eest. Üks argument selle vastu, et avaliku sektori ülesannete täitmiseks teenuseid sisse osta,<br />
on as<strong>ja</strong>olu, et vastupidi riigiteenistu<strong>ja</strong>tele, kellel on rahva teenimisel palju piiritlemata kohustusi, on<br />
eraettevõt<strong>ja</strong>test pakku<strong>ja</strong>d seotud ainult lepingu tingimustega.<br />
Lepingute tõttu kaldutakse juhtimise puhul rõhutama pigem väljundeid kui lõpptulemusi. Esimesi saab<br />
lepingutes piiritleda, sest need jäävad teenuseosuta<strong>ja</strong> mõjupiirkonda, viimaseid aga ei ole võimalik<br />
kindlaks määrata, sest nende üle puudub teenuseosuta<strong>ja</strong>l tihti tõhus kontroll. Uus-Meremaa lepingutel<br />
põhinev valitsusmudel paneb vastutuse väljundite eest juhtidele, kuid silmakir<strong>ja</strong>likust tulemuste<br />
kiitmisest hoolimata halvustatakse sageli valitsuse poliitika mõju 17 . Valitsused, kes määratlevad<br />
toimivust sotsiaalsete tulemuste mõttes, pigem väldivad avalikus sektoris lepingute kasutamist.<br />
Poliitikute (näiteks ministrite) <strong>ja</strong> juhtide vahel sõlmitavate lepingute eesmärk on tugevdada poliitiliste<br />
liidrite positsioone, et juhid toimiksid nende diktaadi kohaselt. Kuid valitsuse siselepingutel on harva<br />
sama mõju kui eraettevõt<strong>ja</strong>test isikute vahel sõlmitavatel kokkulepetel. Esiteks on avalikus sektoris<br />
poliitikute <strong>ja</strong> juhtide vahel harva ametlikud suhted, teiseks on poliitikutel vähe meetmeid, mida<br />
tarvitusele võtta, või ei ole sellised meetmed tõhusad, kui ilmneb, et juhid ei toimi tulemuslikult. Uus-<br />
Meremaal kasutatavate ostulepingute, millega määratakse kindlaks ministrite poolt asutustest<br />
ostetavad teenused, koosta<strong>ja</strong>teks on tegevjuhid. Lepingud kooskõlastab minister, kes teeb neis ainult<br />
väikseid muudatusi. Veelgi olulisem on as<strong>ja</strong>olu, et poliitikud peavad sageli ise ebameeldiva olukorra<br />
lahendama, kui juhid ei tegutse ootustele vastavalt. Haridusministeeriumi ei ole võimalik sulgeda ega<br />
tuhandeid tööta<strong>ja</strong>id vallandada. Mõnikord on poliitikud sunnitud "premeerima" viletsat tööd<br />
ressursside suurendamisega.<br />
Tegelikult ilmneb, et valitsussektori sisesed lepingud ei kujuta endist tõelisi lepinguid. Sellest<br />
hoolimata võidakse niisuguste ametlike lepingutega valitsuse toimivust parandada, sest nende abil<br />
saab õhutada lepinguosalisi keskenduma tulemustele. Kui käesoleva artikli autor küsitles Uus-<br />
Meremaa <strong>ja</strong> teiste <strong>riik</strong>ide kõrgema astme juhte, viitasid peaaegu kõik pigem lepingu tõttu võimalikuks<br />
17 Vt Allen Schick, The Spirit of Reform: Managing <strong>the</strong> New Zealand State Sector in a Time of Change, State Services<br />
Commission, 1996.<br />
119
Change language