meqisaken pirSeqceuli aRavlenen, bombs amzadebdnen amerikuli samgzavroTviTmfrinavis asafeTqeblad. 1970-ian <strong>da</strong> 1980-ian wlebSi amerikelebi yovelgvari`iaponizirebis~ gareSe moixmardnen milionobiT iaponur manqanas, televizors,kameras <strong>da</strong> eleqtronul xelsawyos, metic _ es yvelaferi iaponiisadmi antagonisturi<strong>da</strong>mokidebulebis fonze xdebo<strong>da</strong>. mxolod gulubryvilo ampartavnoba Tuafiqrebinebs <strong>da</strong>savlelebs, rom ara<strong>da</strong>savlelebi `vesternizdebian~ <strong>da</strong>savlurisaqonlis SeZenis Sedegad. marTlac<strong>da</strong> sasaciloa, rodesac <strong>da</strong>savlelebi TavianTcivilizacias aigiveben SuSxuna sasmelebTan, gaxunebul jinsebTan <strong>da</strong> sendviCTan.universaluri popularuli kulturis ufro <strong>da</strong>xvewili versia yuradRebasamaxvilebas ara samomxmareblo saqonelze, ara koka-kolaze, aramed mediasa <strong>da</strong>holivudze. amerikis gavlena msoflio kinoze, televiziasa <strong>da</strong> konoproduqciazeaRemateba kidec amerikis poziciebs saaviacio mrewvelobaSi. 1993 wlis monacemebismixedviT, 100 yvelaze popularuli filmi<strong>da</strong>n 88 amerikuli iyo. ori amerikuli <strong>da</strong> orievropuli organizacia dominirebs globaluri masStabiT axali ambebis mopovebasa <strong>da</strong>gavrcelebaSi. aq erTmaneTisgan un<strong>da</strong> gavmijnoT ori movlena. pirveli _ esaasayovelTao moTxovnileba produqciaze, romelic <strong>da</strong>kavSirebulia siyvarulTan,seqsTan, ZaladobasTan, idumal ambebTan, gmirobasTan, simdiresTan; agreTve mogebazeorientirebuli kompaniebis (pirvel rigSi, amerikuli) unari _ gamoiyenon esmoTxovnileba sakuTari interesebis Sesabamisad. Zalian cotaa an saerTod ar arsebobsargumenti imis sasargeblod, rom vifiqroT, TiTqos globaluri komunikaciissaSualebaTa gasayovelTaoebas gamoewvios mniSvnelovani cvlilebebi a<strong>da</strong>mianTawarmodgenebsa <strong>da</strong> rwmenaSi. `garToba~, ambob<strong>da</strong> maikl vlaxosi, `sulac ar niSnavskulturuli saxis Secvlas.~ meore: a<strong>da</strong>mianebi siaxleebs aRiqvamen imTaviTvegansazRvruli Rirebulebebis <strong>da</strong> Tvalsawieris pozicii<strong>da</strong>n (e.i. Taviseburad). `erTi <strong>da</strong>igive vizualuri gamosaxulebis gadmocema planetis sxva<strong>da</strong>sxva kuTxeSi~, amtkicebskiSore mahbubani, `sxva<strong>da</strong>sxvanair aRqmas iwvevs. <strong>da</strong>savleTSi aplodismentebiTSexvdebian mfrinavi raketebiT baR<strong>da</strong>dis <strong>da</strong>bombvis kadrebs, xolo sxvebi <strong>da</strong>inaxaven,rom feradkaniani erayelebi <strong>da</strong> somalelebi, TeTrkaniani serbebisagan gansxvavebiT,ufro metad isjebian <strong>da</strong>savleTis mier — sagangaSo signalia yvela TvalsazrisiT.~globaluri kavSiris saSualebebi <strong>da</strong>savluri gavlenis yvelaze mniSvnelovaniTanamedrove gamoxatulebaa. Tumca, es ukanaskneli saSualebas aZlevs ara<strong>da</strong>savlursazogadoebaTa populist politikosebs, lanZRon <strong>da</strong>savluri kulturuliimperializmi <strong>da</strong> <strong>da</strong>razmon TavianTi sazogadoebebi gaqrobis piras myofi sakuTarikulturebis erTianobis <strong>da</strong>cvisa <strong>da</strong> ga<strong>da</strong>rCenisaTvis. globalur komunikaciaTasferoSi <strong>da</strong>savleTis gavlenis masStabebi <strong>da</strong>savleTisadmi ara<strong>da</strong>savlur sazogadoebaTamtruli <strong>da</strong> uaryofiTi <strong>da</strong>mokidebulebis mTavar wyarod (mizezad) gvevlineba. metic,1990-iani wlebis <strong>da</strong>sawyisSi ara<strong>da</strong>savlur sazogadoebaTa <strong>modernizacia</strong>m <strong>da</strong>ekonomikurma ganviTarebam ganapiroba adgilobrivi <strong>da</strong> regionuli mediaindustriisgaCena, romlis muSaoba gaTvlili iyo iqauri sazogadoebebis gemovnebaze. magaliTad,1994 wels, CNN International <strong>da</strong>adgina, rom mas hyav<strong>da</strong> 55 milioniani potenciurimayurebeli, anu msoflio mosaxleobis <strong>da</strong>axloebiT 1 procenti (saocaria, rom esraodenoba emTxveva `<strong>da</strong>vosis kulturis~ matarebeli xalxis raodenobas), mismaprezidentma ki ganacxa<strong>da</strong>, rom inglisurenovanma ga<strong>da</strong>cemebma, sabolood, SeiZlebabazris mxolo 2-4 procenti Seadginos. maSasa<strong>da</strong>me, regionuli (e.i. civilizaciuri)telekompaniebi <strong>da</strong>iwyeben ga<strong>da</strong>cemebs espanurad, iaponurad, arabulad, frangulad(<strong>da</strong>savleT afrikisaTvis) <strong>da</strong> sxva enebze. `globalur re<strong>da</strong>qcias~, sami mkvlevris<strong>da</strong>skvniT, `kvlav ewinaaRmdegeba babilonis godoli~. ronald dors moyavsdiplomatiur wreebsa <strong>da</strong> sazogado moRvaweebSi globaluri inteleqtualuri46
kulturis gaCenis STambeW<strong>da</strong>vi magaliTi, Tumca sabolood midis avtoritetul<strong>da</strong>skvnamde, romelic <strong>da</strong>kavSirebulia komunikaciebis intensifikaciis gavlenasTan:`rogorc wesi [xazgasma avtoris], komunikaciebis SemWidroebam <strong>da</strong> <strong>da</strong>xvewam un<strong>da</strong>uzrunvelyos safuZveli urTierTobaTa <strong>da</strong>TbobisaTvis naciebs Soris, sul cota _saSualo klasebs Soris, an, Tun<strong>da</strong>c, diplomatiur wreebSi~, Tumca, <strong>da</strong>sZens igi, `wesiyovelTvis ar wesobs.~ena. nebismieri kulturisa Tu civilizaciis mTavari elementi aris ena <strong>da</strong> religia.Tu universaluri civilizacia iqmneba, maSin un<strong>da</strong> SeimCneodes universaluri enisa <strong>da</strong>universaluri religiis Seqmnis tendenciebi. msgavsi mosazreba xSirad gvesmis enasTan<strong>da</strong>kavSirebiT. `msoflio enas inglisuri warmoadgens~, rogorc es `uol stritjornalis~ re<strong>da</strong>qtorma ganacxa<strong>da</strong>. aq SeiZleba ori ram vigulixmoT, romelTaganmxolod erTi Tu amarTlebs mosazrebas universaluri civilizaciis arsebobis TugaCenis Taobaze. SeiZleba, es niSnavdes, rom msoflios mosaxleobis mzardi nawililaparakobs inglisurad. araviTari mtkicebuleba ar arsebobs am mosazrebissasargeblod, <strong>da</strong> yvelaze ufro sando monacemebi, romelic, marTalia, ver iqneba sulzusti, sruliad sawinaaRmdegos gviCvenebs. sam aTwleulze ufro xangrZlivi periodis(1958-1992 ww.) monacemebi metyvelebs, rom enis moxmarebis saerTo suraTi bolo wlebSimsoflioSi kardinalurad ar Secvlila, sagrZnoblad Semcir<strong>da</strong> inglisurad,frangulad, germanulad, rusulad <strong>da</strong> iaponurad molaparake xalxis wili, mcire klebaSeimCneva man<strong>da</strong>rinis dialeqtze molaparake xalxis saerTo wilisa, mateba _ indurad,malai-indoneziurad, arabulad, bengalurad, espanurad, portugaliurad <strong>da</strong> sxvaenebze molaparake xalxisa. 1958 wels saerTaSoriso enebs Soris (romelzec, sul cota,1 milioni a<strong>da</strong>miani laparakobs) inglisurad molaparakeTa procentuli maCvenebelimsoflios mosaxleobis saerTo raodenobis 9.8 precents Seadgen<strong>da</strong>, xolo 1992wlisaTvis misi wili 7.6 procentamde Semcir<strong>da</strong> (ix. cxrili 3.1).wyaro: procentuli monacemebi gamoTvlilia prof.sidni s.qiulbertis (q.sietlisvaSingtonis universiteti, fsiqologiis kaTedra) mier Tavmoyrili masalissafuZvelze. yovelwliuri gamocema World Almanac and Book of Facts gvawvdis monacemebs,Tu ramdeni a<strong>da</strong>miani saubrobs enebze, romlebze molaparakeTa ricxvi milionia anmilions aWarbebs. qiulbertis monacemebSi Sevi<strong>da</strong> rogorc mSobliur, asevearamSobliur enaze molaparake xalxi. masalebi Segrovebulia mosaxleobis aRwerebis,SerCeviTi <strong>da</strong> saeTero gamokiTxvebis, aseve mosaxleobis zrdis maCveneblebis <strong>da</strong>skolebis mixedviT.xuT ZiriTad evropul enaze (inglisuri, franguli, germanuli, portugaliuri,espanuri) molaparakeTa raodenoba, 1958 wlis monacemebiT, msoflios mosaxleobissaerTo raodenobis 24.1 procents Seadgen<strong>da</strong>, xolo 1992 wlisaTvis am maCvenebelma 20.8procentamde iklo. 1992 wels, uxeSad rom viangariSoT, <strong>da</strong>axloebiT orjer metia<strong>da</strong>miani laparakob<strong>da</strong> Cinurad (msoflios mosaxleobis 15.2 procenti), vidreinglisurad, <strong>da</strong> <strong>da</strong>matebiT kidev 3.6 procenti saubrob<strong>da</strong> Cinuris sxva versiebze (ix.cxrili 3.2).erTis mxriv, ena, romelic msoflios mosaxleobis 92 procentisaTvis ucxoa, veriqneba msoflio ena. Tumca, meore mxriv, Cven SeiZleba mas ase vuwodoT, radgan es arisena, romelsac msoflios sxva<strong>da</strong>sxva enobrivi jgufebisa <strong>da</strong> kulturebis xalxi iyenebserTmaneTTan urTierTobis <strong>da</strong>myarebisaTvis, anu is realurad msoflios lingua franka-a_ lingvisturi termini rom moviSvelioT, farTo saurTierTobo enas warmoadgnes. Tua<strong>da</strong>mianebs surT erTmaneTTan urTierTobis <strong>da</strong>myareba, un<strong>da</strong> gamonaxon saamiso47
- Page 1 and 2: socialur mecnierebaTa seriakulturad
- Page 3 and 4: sarCeviTema I. ZiriTadi cnebebi da
- Page 5 and 6: maSasadame, farTo azriT, kulturis c
- Page 7 and 8: tradiciatradicia _ wina Taobebidan
- Page 9 and 10: gansakuTrebuli forma, romelic ar gu
- Page 11 and 12: aqvs umciresobis kulturis ama Tu im
- Page 13 and 14: axasiaTebs komunitarul struqturebs
- Page 15 and 16: asakobrivi rolebis Tanamedroveobisa
- Page 17 and 18: ogorc tradiciuli sazogadoebis dasas
- Page 19 and 20: akulturuli Teoriebi midrekilni aria
- Page 21 and 22: Tema III. kulturaTa tipologia moder
- Page 23 and 24: ac Seexeba saqarTvelos, Zalze gavrc
- Page 25 and 26: SeiZleba migviyvanos aRmosavleT-das
- Page 27 and 28: koleqtivis urTierTmimarTebiT; damok
- Page 29 and 30: tipologizeba diqotomiuri sqemebis m
- Page 31 and 32: aucileblobaze 1 . e.saidma saWirod
- Page 33 and 34: islamistebis gaaqtiureba, romlebic
- Page 35 and 36: momakvdinebeli aRmoCndes... islami
- Page 37 and 38: warmoSobis evropuli mwerloba, romli
- Page 39 and 40: Tanamedrove ganzomilebani scildeba
- Page 41 and 42: warmoudgenelia tradiciul samyaroSi.
- Page 43 and 44: centralizebuli biourokratiuli imper
- Page 45: civilizacia perspeqtivis saqmea, an
- Page 49 and 50: inglisuris monaTesave, magram sxva
- Page 51 and 52: imis mixedviT, Tu rogor iTxovs amas
- Page 53 and 54: Tavidan acileba, maS, rodis SeZlebs
- Page 55 and 56: meore saintereso mosazrebaa istorii
- Page 57 and 58: gavaanalizoT procesis arsi, SeZlebi
- Page 59 and 60: saSualebas _ internets _ da saZiebe
- Page 61 and 62: melvil herskovicis xelmZRvanelobiT,
- Page 63 and 64: momdinareobs Sveicariuli qalaqis sa
- Page 65 and 66: nawilisgan mkacri pasuxi miiRes _ T
- Page 67 and 68: axdens imaze, Tu rogor ukavSirdeba
- Page 69 and 70: aseve mecnierebis ganviTarebaSic. c
- Page 71 and 72: egionalizaciis process sWirdeba meT
- Page 73 and 74: imgvarad dasma, rom saqarTvelo auci
- Page 75 and 76: doniT, rac aisaxeba sazogadoebis Ti
- Page 77 and 78: naklebobas; aqvT eleqtroenergiis pr
- Page 79 and 80: araTu SenarCunebas, aramed gavrcele
- Page 81 and 82: ogorc Cans, globalizacia al-qadrisa
- Page 83 and 84: sazogadoebaa, kulturuli niSniT erTi
- Page 85 and 86: mis Tavidan acilebas, ubrundeba sak
- Page 87 and 88: gaTavisebuli, raTa misgan iswavlo(n
- Page 89 and 90: dasavleTis warumatebeli mcdelobebis
- Page 91 and 92: elementze dayrdnobiT. es imas niSna
- Page 93 and 94: im determinantTagan, romlebze dayrd
- Page 95 and 96: gamovlinebas xedavs XVII-XVIII ss.
- Page 97 and 98:
iyo viTarebas, roca `qveynis umniSv
- Page 99 and 100:
nurobis koleqtivizmTan gaigivebis u
- Page 101 and 102:
unebrivia, rom qristianuli samyaros
- Page 103 and 104:
niSniT iyo aRbeWdili: `Cveni qveyan
- Page 105 and 106:
iCens Tavs postindustriuli ganviTar
- Page 107 and 108:
meti adamianis danaklisi arcTu mcir
- Page 109 and 110:
mosaxleobis Semcireba, pirvel rigSi
- Page 111 and 112:
CULTURE AND MODERNIZATIONSummaryIva
- Page 113 and 114:
TOPIC 3. TYPOLOGY OF CULTURES ON A
- Page 115 and 116:
consider that modern stage of devel
- Page 117 and 118:
1. Multiculturalizm;2. Pluralizm;3.
- Page 119:
supranational structures. Democracy