Tugi-ja liikumiselundite haigused, füsiaatria

heliprotseduure või injektsioone (triggerteraapia).
Tservikaalsündroom
– On närvijuure kompressioonisündroom, mida
põhjustab diski prolaps või lülisamba degeneratsioon.
– Kõige efektiivsem on kaelalülide mehaaniline
venitus.
– Eelduseks on patsiendi täielik lõdvestumine
(nõuab pindmist soojendust, massaa• i, rahustamist).
– Oluline on õige asend.
– Ravikuur koosneb kuni 30 protseduurist.
– Pärast venitust võib kanda kaelatuge.
– Mehaaniline venitus on hea, manuaalne venitus
pole nii efektiivne.
Ishiasesündroom
– Venitusravi tehakse siis, kui venitamise ajal
alajäseme radikulaarne sümptom nõrgeneb.
Kui sümptom tugevneb, muudetakse venituse
suunda. Kui ka see ei aita, ei ole venitamisest
kasu.
– Venitusravi tehakse piisava sagedusega 3–5 korda
nädalas kuni 15–30 korda. Kui sümptomid
tasapisi nõrgenevad, on ravi õnnestunud.
– Eelraviks on lõdvestavad protseduurid.
Lumbaago
– Läheb sageli kahe nädala jooksul iseenesest üle,
mistõttu füüsikalist ravi vajatakse harva.
– Algul võib leevendust tuua külmaravi või
elekterravi.
– 2–3 päeva möödudes võib alustada soojendamise,
massaa• i ja venitusharjutustega. Abi võib
olla McKenzie ekstensioonharjutustest.
Osteoartroos
– Vt. artroosihaige ravi (20.25).
Õla valusündroomid
– Tendiniit: sageli on parimaks raviks lokaalsed
injektsioonid; füüsikalistest ravimeetoditest võivad
tõhusad olla ultraheli, hõõruv massaa• ja
ravivõimlemine.
– “Külmunud” õlg: algstaadiumi valu saab leevendada
elekterraviga, piiratud liikuvuse staadiumis
on omal kohal ravivõimlemine ja kudede venivust
parandav eelravi. Füsioteraapia efektiivsuse
ja optimaalse kestuse kohta kindlad andmed
puuduvad. Üldiselt on kasulik teha füsioteraapiat
1–2 x 15. Paranemine on aeglane, seega on
patsiendile kasulik, kui keegi teda juhendab ja
innustab.
– Õlavarrepöörajate kõõluskätise rebend: elekterravi,
soojendused ja ravivõimlemine. Täie-
497
likku rebendit terveks ravida ei saa, peamiselt
vaigistatakse valu ja treenitakse säilinud funktsioone.
Peavalu
– Kaasneb pingekaelaga, kuid on ka üldine stressisümptom.
– TNS, UH, kaela ülaosa ja peapiirkonna massaa•,
lõõgastavad harjutused.
Käe ülekoormusvigastused
– Epicondylitis lateralis humeri muutub kergesti
krooniliseks. UH ja massaa• ning intensiivsed
venitus- ja dünaamilised harjutused aitavad.
Vajaduse korral tehakse elekterravi. Krooniliseks
muutunud protsess reageerib füüsikalisele
ravile halvasti.
– Randme tendiniidinähte ravitakse ultraheliga või
külmaprotseduuridega, masaa•i ja võimlemisharjutustega.
Neuralgiad
– Elekterravi, peamiselt TNS, mida võib teha ka
kodus.
Hingamiselundite haigused
– Hingamisharjutused, väljaköhimine.
20.03 AKUPUNKTUUR
Seppo Y. T. Junnila
20.03
Moto
– Akupunktuur on nõeltega torkimine, aga nõeltega
torkimine ei ole akupunktuur.
Asjaolud, millele peab tähelepanu
pöörama enne ravi alustamist
– Tee kindlaks diagnoos, ära lepi vaid patsiendi
tellitud ravi teostaja rolliga.
– Tee haigele selgeks nõelravi võimalused. See ei
ole lootuse kaotanu viimane õlekõrs, vaid üks
paljudest meditsiinilistest ravivõtetest, mis suhteliselt
sageli vähese vaevaga leevendab patsiendi
vaevusi.
– Ühe nõelaga ja ühekordne raviprotseduur ei ole
akupunktuur. 3–4 seansist nädalas piisab enamasti
kogu raviks – või vähemalt väljaselgitamiseks,
kas on mõtet jätkata.
– Korda üle oma teadmised anatoomiast. Täpne
ettekujutus sellest, mis on patsiendi naha all,
kergendab diagnoosimist ja eelkõige kaitseb
sind perforatsioonikomplikatsioonide eest, mille
põhjuseks loetakse oskuste puudulikkust.
– Üks kolmandik haigetest ei reageeri akupunktuurile,
teise kolmandiku vaevused vähenevad