Tugi-ja liikumiselundite haigused, füsiaatria

vajalik, kui liigestes esineb põletikunähte. Põletikuvastase
ravi katkestamist proovitakse 2–
4 nädala pärast, sest sümptomid vahelduvad
perioodiliselt.
Kui põletikuvastased valuvaigistid ei aita,
proovitakse TNS-ravi või teisi füüsikalisi valuvastaseid
vahendeid.
Steroidi-anesteetikumisüstid (21.95) tendiniidikolletesse
on kasulikud nii ravi kui diagnoosi
seisukohalt.
Põlve vedeliku kogunemise ja ägeda põletiku
korral võib liigesesse teha üksikuid steroidisüste
(depoo-triamtsinolooni 20 mg või metüülprednisolooni
40 mg). NB! Ära ravi steroidisüstidega
bakteriaalset põletikku!
Sõrmeliigese artroos
– Soojad vannid ja parafiinravi
– Käelihaste tugevdamine pehme palli või silikoonvaha
abil
– Tugilahased tugeva valu perioodidel ja eriti
pöidla MCP-liigese artroosi korral
– Sõrmede koormust vähendavad abivahendid
– Mõnikord artrodeesid lõpplülides ning PIP-II- ja
PIP-V-liigeses
Puusaartroos
– Tuharalihaste tugevdamine, puusa painutavate
lihaste venitamine
– Venitus 10–20 kg kaaluvate, isegi kuni 40 kilogrammiste
raskustega
– Kerge koormusega regulaarne liikumine (ujumine,
suusatamine, rahulik kõnd)
– Kepp või käimisraam terve jäseme poolel.
– Abivahendid (sukatõmbaja, wc-poti ja voodijalgade
kõrgendused, haaramistangid) võetakse
kasutusele siis, kui painutus 90°-ni ei õnnestu.
– Üle 1 cm suurune alajäsemete pikkuse erinevus
korrigeeritakse (ettevaatust, kui puusa liikuvus
on märgatavalt piiratud – pikkuse vahe korrigeerimine
muudab jala liiga pikaks).
– Põrutusi pehmendavad tallatoed.
Põlveartroos
– Tähtsaim on reie sirglihase (m. rectus femoris)
jõu säilitamine isomeetriliste jalatõsteharjutuste
ning ujumise, vesivõimlemise ja veloergomeetri
abil.
– Reie tagakülje lihaste (hamstring jt.) pinget vähendatakse
vajaduse korral pool minutit kestvate
passiivsete venitusharjutuste abil.
– Oluline on kaalu vähendada.
– Kepp toetab liikumist.
– Tuleb vältida raskuste kandmist (ostukäru).
– Trepist üles minnakse, terve jalg ees, ja alla
tullakse, haige jalg ees.
– Üle 1 cm-ne jalgade pikkuse erinevus korrigeeritakse
kingatalla kõrgenduse abil.
501
– Abivahendid võetakse kasutusele siis, kui enam
ei saa kükitada.
– Näidustatud on valu vaigistav elekterravi.
– Abi saab ka akupunktuurist.
Puusa või põlve endoproteesimise
näidustused
– Valu puhkeolekus ja liikumisel, millele muud
ravimeetodid ei mõju.
– Progresseeruv liikumisvõime vähenemine
20.29 ENDOPROTEESITÜSISTUSTE
VARAJANE DIAGNOO-
SIMINE JA RAVI
Toimetus
20.29
Varajase infektsiooni diagnoosimine
– Üle nädala kestev palavik pärast lõikust annab
alust kahtlustada süvainfektsiooni.
– Infektsioonikahtluse korral tuleb absoluutselt
steriilselt (5 minutit alkoholiga töödelda) aspireerida
koevedelikku proteesi lähedalt bakteriaalse
proovi saamiseks. Vajaduse korral tehakse
kirurgiline eksploratsioon.
– Kui antibiootikumravi ei alustata 2 nädala jooksul,
infektsioon tõenäoliselt ilma korduvlõikuseta
ei parane.
– Reumahaiged on riskirühm (infektsioone 3–5
korda sagedamini kui artroosihaigetel).
Ravikoha ja -meetodi valik
– Kui operatsioonihaav leitakse olevat infitseerunud,
kuid haigel ei ole palavikku ja CRP-sisaldus
ei ole märgatavalt tõusnud (maksimaalselt
40), alustatakse pärast aspiratsiooniproovi võtmist
ravi peroraalse stafülokokkidesse toimiva
antibiootikumiga ja haava loputustega (kui tõenäoliselt
pole tegemist süvainfektsiooniga).
– Soojendused, tunduvalt suurenenud CRP-sisaldus
või bakteri kasvamine aspiratsiooniproovis
on statsionaari suunamise näidustus.
Endoproteesi sekundaarse
infitseerumise profülaktika
– Reumahaigetele ja immunosupressioonravi saajatele
(nt. vähihaigetele) soovitatakse enne baktereemiat
tekitavat protseduuri antibiootikumprofülaktikat.
– Kui reumahaige küünevall mädaneb, on raviks
kergetel juhtudel loputused, raskematel peroraalne
antibiootikum.
Endoproteesi irdumine
– Infektsioon on irdumise põhjuseks umbes 10%-l
juhtudest.
– Eriti nooremaid (alla 65 a.) endoproteesiga pat-