Tugi-ja liikumiselundite haigused, füsiaatria

More documents

Recommendations

Info

20. TUGI- JA LIIKUMISELUNDITE HAIGUSED, FÜSIAATRIA siente kontrollitakse regulaarselt röntgenuuringute abil (näit. 1, 4, 8 nädalat pärast lõikust), ja kui esineb kas või minimaalseid irdumise sümptomeid, tehakse revisjonlõikus. – Vanuritele revisjoni alati ei tehta, kui irdumise sümptomid on nõrgad. Irdumise röntgendiagnostika – Röntgeniülesvõte tehakse alati kahes suunas: AP- ja külgprojektsioonis (mitte Lauensteini projektsioonis). Külgprojektsioonis on näha napa anteversiokalde muutumine ja reieproteesi teised küljed. – Irdumisele viitab tsemendi ja luu või proteesi ja tsemendi vahel olev üle 2 mm laiune transparentsem vöönd kogu napa-tsemendikompleksi liikumine, võrreldes varasemate piltidega (napp on tõenäoliselt lahti) granuloomiõõned kui võõrkehareaktsioon tsemendi ümber tsemendi purunemine proteesi varre irdumise tunnusena diafüüsi lateraalsel küljel nähtav tugev periostaalreaktsioon ja korteksi paksenemine (vars surub korteksile) kogu varreosa ja tsemendi kompleksi vajumine üdikanalis allapoole. Puusanapa sissevajumine – On puusa poolproteesi komplikatsioon. – Ravitakse, kui tekitab vaevusi. – Ei nõua alati lõikust, sest progresseerumistempo on erinev ja pöörli takerdumine puusanapa servale võib sissevajumise peatada. 20.30 KAELA-ÕLAPIIRKONNA VAEVUSTEGA PATSIENT: UURIMINE, DIFERENT- SIAALDIAGNOOS JA RAVI Sinikka Levoska – Vt. ka õla uurimine (20.41), röntgenuuringud (20.31). A. Ägedad kaela-õlapiirkonna vaevused (patsient vastuvõtul) Anamnees – Vaevuste tekkimine: järsku või pikkamööda? – Kus valutab? – Kas valu kiirgub kätte difuusselt või dermatoomipiirkonda? – Kas pea- või õlaliigutused või ülestõstetud kätega töötamine tugevdab sümptomeid? Staatus – Vt. 20.41. 502 – Kaela kompressioonil tekkiv radikulaarne valu, mis viitab närvijuure ärritusele – Kaela liigutused (eriti küljele painutamine ja pööramine) – Lihaste valulikkus ja pinge (pingekael) – Ülajäsemete jõud, tundlikkus ja refleksid – Liigeste aktiivne ja passiivne liikuvus Diagnostilised uuringud – EKG, kui oletatakse südamega seotud etioloogiat. Järeldused – Pingekael (tension neck) Vajalik välistusdiagnoos, kindlad spetsiifilised kliinilised leiud puuduvad. Seisundiga kaasneb lihasevalu ja lihaspinge. – Tservikaalsündroom Kompressioontest on positiivne, pea liigutamine võib põhjustada kiirguvat valu. Iseloomulik on valu kiirgumine käe dermatoomipiirkondadesse ja sellele vastavad tasemeleiud. Röntgenipildil on näha vastava taseme lülidevahemulgu (foramen intervertebrale) ahenemine; kui seda ei leita, võib siiski tegemist olla diski prolapsiga. – Supraspinatustendiniit Valukaar õlaliigese abduktsioonil on 60–130°. Õlaliigese isomeetriline abduktsioon tekitab valu. – Lateraalepikondüliit (20.47) Randme ja sõrmede isomeetriline sirutamine tekitab valu. Palpatoorne valulikkus esineb küünarnuki sirutajalihaste kinnituskohal ja Frohse arkaadis. – Randmekanalisündroom (20.52) Tineli test on positiivne randme volaarsel poolel c. carpis. Phaleni test on positiivne. Täheldatakse tundlikkuse vähenemist n. medianuse innervatsioonialal, kohmakust. Anamneesis on käte “suremine” ja valutamine öösiti. – Angina pectoris, südameinfarkt Esineb valu õlapiirkonnas ja vasakus käes. Peab arvestama eakatel patsientidel ja meestel. – Sapivalu Kiirgub paremasse õlga. Pea ja käe liigutamine ei provotseeri valu. Ravi ägedas staadiumis Pingekael – Valu vastu atsetüülsalitsüülhape-diasepaam või paratsetamool-orfenadriin 1–2 tabl. ööseks 7 ööp. jooksul – Päeval vajaduse korral põletikuvastane valuvaigisti
– Valupõimikute läbilõikamise korral 3–7-päevane haiguspuhkus – Tugev lihaspinge: lõõgastamine füsioteraapia abil – Hiljem aktiivsed jõu- ja lõdvestusharjutused Tservikaalsündroom – Kaelatugi, kuklapadi ja venitusravi ajaks haiguspuhkus – Manuaalne või mehaaniline venitusravi – Enne venitusi peab vaatama vähem kui 1–2 aastat tagasi tehtud kaela röntgeniülesvõtet. – Valuvaigistid aitavad halvasti, vajadusel piisavalt suured annused. Supraspinatustendiniit – Tuimasti-kortisoonisüst tehakse peritendinaalselt akromionist alla- ja tahapoole. – Metüülprednisolooni (või beetametasooni) süstitakse 0,5–1,0 ml ja 1%-list lidokaiini 1–3 ml. – Korratakse kahenädalaste vaheaegadega vajaduse korral 1–2 korda. – Kõige tavalisem viga on ühe injektsioonidoosiga piirdumine. Ravi ei tohi jätkata, kui 3 süsti pole aidanud. – Passiivne füsioteraapia eriti ei mõju. Seda võib kasutada, kui teisi valuvaigistusvõtteid ei saa rakendada. Kaua kestnud valu, piiratud liikuvus või lihasjõu vähenemine võivad nõuda aktiivset füsioteraapiat. – Kui valu kestab üle 12 kuu või töövõimetus üle 6 kuu, tehakse akromioniplastika. – Kõõluse kaltsifitseerumine on harva operatsiooni näidustuseks, kuid soovitatav on dekaltsineerimine radioloogi poolt ultraheliuuringul. – Vt. ka 20.42. Lateraalepikondüliit – Vt. 20.47. – Näidustatud on lokaalne injektsioonravi nagu eespool. – Lahast kantakse ägedatel juhtudel kõige rohkem nädal aega, lisaks külmaravi. – Töö ajal peab 2–6 kuud kandma epikondüliidituge. – Koduse ravi programmi kuuluvad igapäevased sirutajalihaste venitus- ja dünaamilised harjutused. – Haiguspuhkust antakse 1–2-nädalaste perioodidena. Randmekanalisündroom – Vt. 20.52. – Tugilahast kantakse 1 nädala jooksul. – Põletikuvastast preparaati tuleb manustada 7 ööp. jooksul, lisaks külmaravi. – Rakendatakse tööergonoomikat. – Randmetugi on vajalik töö ajal 2–6 kuu jooksul. – Kroonilised juhud ravitakse päevakirurgilisel lõikusel (distsisioon). Täielik paranemine kestab 6–12 kuud. 503 20.30 – Kui närv on kahjustatud, ei taga lõikus sümptomite täielikku kadumist, kuid takistab närvikahjustuse progresseerumist. B. Pikaleveninud kuluga kaelaõlapiirkonna vaevused – Anamnees vt. eespool. – Aktiivne ravikontakt; selgitatakse välja igapäevaeluga toimetulemine. – Pea meeles, et pehmete kudede valusündroomid paranevad tavaliselt aeglaselt. Õlavarre pöörajalihaste kõõluskätise rebend – Põhjuseks on trauma või (üle 50-aastastel) degeneratsioon. – Õlaliigese aktiivne liikuvus on halvenenud (abduktsioon ja välisrotatsioon), passiivne liikuvus on normaalne. – Raviks on füsioteraapia (liikuvus, jõud). – Vajaduse korral tehakse 1–2 lokaalset injektsiooni, vrd. tendiniit. – Artrograafia, ultraheli või magnetresonantstomograafia (parim) kinnitab diagnoosi, kui planeeritakse lõikust. – Kui tööealistel ei parane 3–6 kuu jooksul, ravitakse kirurgiliselt. Biitsepsitendiniit – Vt. 20.44. – Käe ülemistes asendites on tunda valu ja nt. käe pistmine jaki varrukasse on valus. – Biitsepsitestid on mittespetsiifilised. – Eakatel inimestel on põhjuseks degeneratsioon, näit. võrkpallureil ülekoormus. – Võib esineda naksatusi, kui patsiendil on kalduvus luksatsioonideks; valu on tunda õlaliigese esiküljel. – Ruptuuri korral vajub lihas alla, moodustades küünarliigese juures ümara mügariku. Rebend ei kahjusta käe funktsiooni ja valu läheb üle. Sportlastel ja noortel võib kaaluda lõikust (tenodees). – Artroskoopia ja ultraheliuuring on head diagnoosi kinnitamiseks. – Raviks on lokaalsed süstid 1–3 korda, vt. supraspinatustendiniit. – Füüsikaline ravi aitab harva, kuid lihaseharjutustest on kasu. Adhesiivne kapsuliit – Algul esineb tugev valu öösiti ja puhkeolekus (u. 6 kuud), siis tekib piiratud liikuvus (abduktsioon ja välisrotatsioon) ning 1–2 aasta jooksul paraneb seisund iseenesest. – Valu võib kiirguda kätte. – Röntgenoloogiline uuring näitab osteoporoosi, subakromiaalse ruumi ahenemist. – Artrograafia osutab, et liigesepaun on kokku tõmbunud. – Vajalik on aktiivne valu vaigistamine: põletiku-
Page 1 and 2: 19. SPORDIMEDITSIIN Tõlkija: Katri
Page 3 and 4: 19.04 SPORTLASE EKG Toimetus Tüüp
Page 5 and 6: hüdratsiooniseisundis ajuveresoont
Page 7 and 8: - Järsk ülekoormus, vale koormus
Page 9 and 10: - Kui insuliinisisaldus haige veres
Page 11 and 12: - Vastunäidustused Nagu galvanisat
Page 13 and 14: heliprotseduure või injektsioone (
Page 15 and 16: - Siseelundite perforatsioonid, nag
Page 17: vajalik, kui liigestes esineb põle
Page 21 and 22: - Natiivröntgenuuringul leitud kõ
Page 23 and 24: Õlaliigese takistusega abduktsioon
Page 25 and 26: - Randme volaarfleksioonist sirutam
Page 27 and 28: käte raputamine ja masseerimine to
Page 29 and 30: - Valu käimisel Diagnoos - Tüüpi
Page 31 and 32: - Kaltsiumivaene menüü - Suitseta
Page 33 and 34: luustiku koostisainetest (laktoosi
Page 35 and 36: - Algusest peale sklerootilised sii
Page 37 and 38: ja tagasi, annab täpsema pildi sid
Page 39 and 40: Soodustavad tegurid - Rasedus - Ele
Page 41 and 42: - Valutava jala korral on kasutatud
Page 43 and 44: - Patsiendi optimistlik häälestam
Page 45 and 46: Akuutne ehk lühiajaline seljavalu
Page 47 and 48: 6. Patellarefleksi nõrgenemine - L

Tugi-ja liikumiselundite haigused, füsiaatria

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

Delete template?

Save as template?