Tugi-ja liikumiselundite haigused, füsiaatria

– Algusest peale sklerootilised siirdekolded
– Ravi tagajärjel skleroseeruvad lüütilised siirdekolded
– Üksik luumetastaas
– Vähene tumoroosne üldintoksikatsioon
– Metastaasivabad vitaalelundid
– Hüperkaltseemia puudumine
– Leukoerütroblastilise aneemia puudumine
Sklerootilised siirdekolded
– Kiirgusravi efekt on hea 80–90%-l patsientidest.
– Patoloogiliste luumurdude ohtu ei ole.
Lüütilised siirdekolded
– Patoloogiliste murdude oht on suur; eelkõige
reieluukaela ja diafüüsi metastaaside kiirgusravi
tuleb alustada viivitamatult.
– Kirurgilist stabiliseerimist tuleb kaaluda juba
enne murdude tekkimist!
– Kaelalülide siirdekolded on näidustus kaelatoe
kandmiseks enne ravi alustamist; patsiendid,
kellel on metastaase rinna- ja nimmelülides, on
algul voodire•iimil. Ähvardava levimise või
neuroloogiliste defektide ilmnemisel peab kaaluma
lõikust.
Ravi efektiivsuse kriteeriumid
– Valu vähenemine
– Siirdekollete taaskaltsifitseerumine
Hüperkaltseemia ravi vt. 24.21.
20.71 VALUS PÕLV
Toimetus
– Tabelis 20.71 on toodud tähtsamad sümptomid
ja leiud, mille põhjal võib oletada spetsiifilisi
haigusi ja vigastusi.
20.72 PÕLVEKEDRA
KONDROMALAATSIA
Tapio Tervo
Epidemioloogia ja määratlus
– Kondromalaatsia on väga sagedane mõlemal sugupoolel
alates 12. eluaastast. Umbes 20% patsientidest
on alla 20-aastased ja 75% alla 50aastased.
– Kaasneb patoanatoomilise leiuna kõige sagedamini
põlvekedra instabiilsuse ja patellofemoraalse
düsplaasiaga.
Diagnoos
– Kondromalaatsia ise ei põhjusta alati tingimata
vaevusi ja seda ei peaks kasutama iseseisva kliinilise
diagnoosina.
– Kliiniline diagnoos põhineb krepitatsioonil, nak-
519
sumisel või võimalikul patella liigutamisega
kaasneval valul. Põlvekedra mediaalne või lateraalne
serv võib olla hell. Leidu saab kinnitada
artroskoopial või magnettomograafial.
Põhjus
– Valgus-põlve, suurenenud Q-nurga, põntade erineva
kõrguse, madala sulcusnurga või erineva
lihaspinge tõttu võib põlvekeder sublukseeruda
lateraalsele, kusjuures selle kokkupuutepind
reieluuga väheneb.
– Vaevusi põhjustab kükitamine, trepil või ebatasasel
maastikul käimine, äratõuked hüppamisel
ning põlvili olemine ja pikka aega kõverdatud
põlvedega istumine.
Valuliku kõhrekahjustuse ravi
– Eesmärgiks on tugevdada eelkõige reienelipealihase
mediaalset osa ja venitada pingul Q- ja
kapslisüsteemi.
Äge staadium
– Puhkus 1–3 nädalat, valuvaigistid
Liikumisravistaadium
– Põlvest sirutatud jala tõstmine sagedusega 1
kord sekundis, 5 kordust seerias, 3 seeriat päevas
kahe nädala jooksul, edasi 5 seeriat päevas.
Kui see õnnestub hästi, kinnitatakse hüppeliigese
piirkonda 3–5 kilogrammine raskus. Jalatõsteid
tehakse selili lamades või istudes.
Kindlasti peab vältima raskuse tõstmist põlve
kõverdamise arvel. Palpeerides tehakse kindlaks,
et patsient oskab lihast isomeetriliselt pingutada,
eriti keskmist pakslihast (m. vastus medialis).
Lihase ümbermõõdu suurenemist saab
kontrollida mõõtmise abil.
– Patsiendile räägitakse, et valu võib kaduda alles
mitme kuu pärast. Eriarsti juurde suunatakse haige
kõige varem 3 kuud pärast vaevuste tekkimist.
Abi võib olla põlvekedra tugisidemetest.
Kirurgiline ravi
– Võib tulla kõne alla, kui aktiivsed jõuharjutused
ei anna tulemusi 6 kuu jooksul.
– Lateraalne vabastamine (release) või sääreluuköpruse
nihutamine või mõlemad ja anteromediaalne
või mediaalne kapsuloplastika tehakse siis,
kui patellaprojektsioonis röntgeniülesvõttel on
näha põlvekedra subluksatsioonikalduvus.
20.73 HÜPPAJA PÕLV
Toimetus
20.73
Määratlus
– Tuntakse kui järske äratõukeid nõudvate spordialade
harrastajate põlvekedra valusündroomi.