Tugi-ja liikumiselundite haigused, füsiaatria

More documents

Recommendations

Info

20. TUGI- JA LIIKUMISELUNDITE HAIGUSED, FÜSIAATRIA vastane ravikuur, lokaalne steroidisüst liigesesse, kortisooni per os 1–2 nädalat. – Manuaalteraapiat tehakse läbimõeldult 3–6 kuu pärast. NB: pärast manipulatsiooni intensiivne füsioteraapia. – Füsioteraapia on abiks patsiendi innustamisel tegema aktiivseid harjutusi pika haiguse vältel. N. suprascapularise pitsumine – Esineb harva. – Anamneesis on seljakoti surumine närvile vms. – Esineb tugev valu ebamäärasel alal õla- ja abaluupiirkonnas. – Abduktsioon ja välisrotatsioon on valusad, jõud on vähenenud. – Hiljem tekib abaluuüliste ja -aluste lihaste atroofia. – ENMG-uuring kinnitab diagnoosi. – Raviks on lokaalne injektsioon, neurolüüs. Muud harva esinevad haigused – Akromioklavikulaarliigese artroos – Glenohumeraalliigese artroos – Õlaliigese subluksatsioon/instabiilsus – Paraneoplastiline õlavalu Konsultatsioonide näidustused ja ajastamine – Konsulteerida küllalt varakult. – Valu ilma diagnoosita on kestnud 2–3 k. või ravi ei ole aidanud – füsiaater. – Rotaatorite manseti rebend on tekkinud 3–6 k. tagasi – ortopeed (suturatsioon). – Akromioklavikulaarartroos on kestnud 6 k. – ortopeed (akroomioni plastika). – Adhesiivne kapsuliit on kestnud 3–6 k. – ortopeed (narkoosmanipulatsioon). – Tendiniit on kestnud 12 k. – ortopeed. Millal on näidustatud füsioteraapia või ortoosid Füsioteraapia – Kui patsiendi lihaste jõud on väike ja liigeste liikuvus piiratud, võib füsioteraapiast abi olla. – Sekundaarsete lihasespasmide vastu aitab ka massaa• . – Valu vastu aitab elekterravi, sügav ja pindmine soojendus ja ultraheli. Valu saab vaigistada ka muude vahenditega (ravimid, puhkus, akupunktuur jt.), mida määrab arst. – Kodus võimlemine on tähtis. Immobilisatsioon pole vajalik, kui tegemist ei ole aktiivse, ägeda põletikuga. Goodmani harjutusi tehakse (liikuvuse ulatuses) iga päev. Hoidu liigsetest keeldudest kätt kasutada, sest need võimendavad patsiendi hirme. Ortoosid – Kaelalülide spondüloartriiti ravitakse Schanzi 504 kaeluse või individuaalselt valmistatud jäiga kaelatoe abil. – Tservikaalsündroomi ja lülisambareumaga patsientide ägedat valu saab leevendada pehme või jäiga kaelatoega. – “Piitsalöögivigastust” ravitakse mõnikord pehme kaelatoega, kuid üldiselt on olulisem külmaravi ägedas staadiumis ja kaela varajane liikumisravi. – Karpaalkanalisündroomi ja lateraalepikondüliidiga haiged hakkavad kiiremini paranema, kui nad 2–6 kuud kannavad tööd tehes tugikaelust. 20.31 RÖNTGENUURINGUD KAELA-ÕLAVAEVUSTE PUHUL Sinikka Levoska Kaelalülide natiivülesvõtted – Tähtsus on piiratud. – Sirge rüht ei osuta kindlasti isegi pingekaelale. – Vanematel inimestel esineb spondüloosi ka siis, kui sümptomid puuduvad. – Märgatav lülidevahemulgu ahenemine, millega kaasnevad sümptomid vastavas dermatoomis, viitab tservikaalsündroomile. – Anomaaliad: plokklüli võib põhjustada üleliikuvust sellest ülemise ja alumise lüliga. Tähendus on ebaselge. – Raske spondüloos võib ahendada ka seljaajukanalit ja seletada sümptomeid (Babinski on positiivne). Tehakse kindlaks kompuutertomograafial või magnetresonantstomograafial. – Kaelaroie ja pikad processus transversused võivad viidata “thoracic outlet” -sündroomile. – Metastaase ja spodüliite esineb harva. – Kaelalülide reumaatilised muutused on tasemel C 1–2; kõige tavalisem on anterioorne atlantoaksiaalne subluksatsioon. – Röntgenuuring on vahel kasulik ka usaldusliku ravisuhte jätkumiseks (välistusdiagnostika). Kaelalülide ülesvõtted painutusasendis – Raske spondüloos ja “piitsalöögivigastus” võivad põhjustada lülide üleliikuvust. – Patoloogilist liikuvust ei ole täpselt defineeritud. – Atlantoaksiaalne subluksatsioon on näha fleksioonülesvõtetel üleliikuvusena 1. ja 2. kaelalüli vahel (tähtsust omab üldiselt üle 4 mm laiune vahe lülikaare ja densi vahel). Õla uurimine – Ebaselgete õlaliigesevaevuste hea röntgendiagnostika eeldab AP-, välisrotatsioon-AP- ja aksillaarülesvõtet.
– Natiivröntgenuuringul leitud kõõlusekaltsifikaadid räägivad kõõluse pikaajalisest ärritusseisundist. – Injektsioonravi võib kaltsifikaadid likvideerida. – Ultraheliuuringul on näha rasked kõõlusekahjustused ja bursa põletikulised seisundid, samuti kaltsifikaadid ja selged rebendid. Kogenud uurija võib täpselt kindlaks määrata kõõluskätise rebendi ulatuse. – Artrograafia on hea adhesiivse kapsuliidi ja rotaatorite manseti rebendite diagnostikas. – Akromioklavikulaarliigese koormusülesvõte näitab liigese instabiilsust. – Õlaliigese koormusülesvõtted toovad välja õlaliigese instabiilsuse. 20.32 TORTICOLLIS ACUTA Sinikka Levoska – Torticollis spastica vt. 36.15. Sümptomid ja leiud – Kaelalihaste spasm, mille põhjust ei teata. Seletuseks on pakutud muu hulgas intervertebraalset subluksatsiooni. – Sümptomiks on järsku, nt. öö jooksul tekkinud pea viltune sundasend. Liigutada on valus. – Kliiniline leid on m. sternocleidomastoideuse ühepoolne spasm ja valulikkus. Täiendavad uuringud pole vajalikud. Ravi – Enamasti möödub haigus nädala jooksul. – Pindmine soojendus, pehme kaelatugi ja põletikuvastased ravimid leevendavad vaevusi. – Kasutada võib lihasrelaksante. – Lokaalanesteetikumide (steroidsed) kasutamist võib kaaluda nt. pikaleveninud juhtudel. – Manuaalteraapia kasulikkuse kohta andmed puuduvad, mõned peavad täiesti vastunäidustatuks. 20.33 KUKLAPIIRKONNAVALUD (N. OCCIPITALIS MAJOR- SÜNDROOM) Sinikka Levoska Sümptomid – Esinevad kroonilised kaela ülaosa vaevused, millega sageli kaasneb peavalu, iiveldus ja peapööritus. – Täheldatakse ühepoolset tuimust, torkimist või liigtundlikkust, mis kandub kuklast pealaele ja oimupiirkonda. 505 – Koormus suurendab vaevusi. – Seoses infektsiooniga võib esineda kuklanärvi mononeuriiti. Ravi – Hästi mõjub kuklalihaste pinge lõõgastamine. – Näidustatud on anesteetikumi-glükokortikoidisüst juustepiiri keskkohast 2 cm lateraalsele. – Asendravi: vältida kestvaid pea ettepainutusasendeid (ergonoomika, padi). Prognoos – On enamasti hea, kuigi sündroom paljudel juhtudel kordub. 20.34 TIETZE SÜNDROOM Toimetus – Sümptomiks on valu ja vahel turse ühe või mitme roidekõhre piirkonnas. Tüüpiline koht on II roidekõhr angulus sterni kõrval. – Diferentsiaaldiagnostikas peab arvestama lülisambareumat või muud spondüloartropaatiat, mille korral sternoklavikulaarliiges võib olla põletikuline. Siis on tavaliselt sümptomeid ka mujal. – Raviks võib proovida steroidi-anesteetikumisüste valupunkti. Vaevused kaovad ka iseenesest. 20.35 “THORACIC OUTLET” -SÜNDROOM (TOS) Toimetus 20.35 Sümptomid – Valu sõrmedes, käelabas, küünarvarres ja õlas C8–Th1 -dermatoomide piirkonnas. – Ei saa töötada või magada, käed üleval. Diagnostilised testid Pulsi kadumine ja tüüpilised tundlikkusehäired ning valu – Alleni testis abdutseeritakse õlavart 90° ning samal ajal pööratakse pead vastassuunas. – Adsoni testis tõmbab patsient kopsud õhku täis, hoiab hinge kinni ja pöörab pead haige käe poole. – Halsteadi testis pöörab patsient pead teisele poole, samal ajal kui haiget kätt tõmmatakse otse allapoole. – Avikaise testis tõstab uurija patsiendi käsi randmest ülespoole, nii et õlavarred on 90 °-ses abduktsioonis ja õlad lõdvestatud. Pulsid taastuvad, kui patsient tõstab õlgu.
Page 1 and 2: 19. SPORDIMEDITSIIN Tõlkija: Katri
Page 3 and 4: 19.04 SPORTLASE EKG Toimetus Tüüp
Page 5 and 6: hüdratsiooniseisundis ajuveresoont
Page 7 and 8: - Järsk ülekoormus, vale koormus
Page 9 and 10: - Kui insuliinisisaldus haige veres
Page 11 and 12: - Vastunäidustused Nagu galvanisat
Page 13 and 14: heliprotseduure või injektsioone (
Page 15 and 16: - Siseelundite perforatsioonid, nag
Page 17 and 18: vajalik, kui liigestes esineb põle
Page 19: - Valupõimikute läbilõikamise ko
Page 23 and 24: Õlaliigese takistusega abduktsioon
Page 25 and 26: - Randme volaarfleksioonist sirutam
Page 27 and 28: käte raputamine ja masseerimine to
Page 29 and 30: - Valu käimisel Diagnoos - Tüüpi
Page 31 and 32: - Kaltsiumivaene menüü - Suitseta
Page 33 and 34: luustiku koostisainetest (laktoosi
Page 35 and 36: - Algusest peale sklerootilised sii
Page 37 and 38: ja tagasi, annab täpsema pildi sid
Page 39 and 40: Soodustavad tegurid - Rasedus - Ele
Page 41 and 42: - Valutava jala korral on kasutatud
Page 43 and 44: - Patsiendi optimistlik häälestam
Page 45 and 46: Akuutne ehk lühiajaline seljavalu
Page 47 and 48: 6. Patellarefleksi nõrgenemine - L

Tugi-ja liikumiselundite haigused, füsiaatria

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

Delete template?

Save as template?