ANATOMY 1 Name of the Department: Department ... - Biomeedikum

SECTION I: APPENDIXES
31. Waldmann A., A. Kureoja, T. Kaart, A. Tiidla, O. Saveli. On the factors affecting commencement of
postpartum luteal activity in Estonian dairy cows. Proceedings of the 6th Baltic Animal Breeding
Conference. Jelgava 27-28 April 2000, pp 23-27.
32. Mikelsaar Ruth V., Varb K., Süvari A., Schinzel A. Mosaic terminal del(19)(q13.33:) in a girl with
seizures and mental retradation. Letter to the Editor. Journal of Medical Genetics (London)
2001;37:E2.
33. Waldmann A., Reksen, O., Landsverk K., Kommisrud, E., Dahl E., Refsdal, A.O., Ropstad E. 2001.
Progesterone concentrations in milk fat at first insemination-effects on non-return and repeatbreeding.
Animal Reproduction Science 65, 33-41.
PAPERS IN ESTONIAN JOURNALS.
1. Mikelsaar Ruth, Kudrjavtseva G., Viikmaa M. Kaasasündinud hüpotüreoosi sõeluuring Eestis.
Eesti Arst 1998;3:195-198.
2. A.Adojaan, M.Masso: Toksokariasis (review article, in Estonian.) Eesti Arst, 2000, 4: 216 - 221.
3. Sünter, A. Piirsoo Põletikuvalkude kompleks, MRP8/MRP14 võimaliku kliinilise markerina. Eesti
Rohuteadlane 1997, 68-69.
4. Ö. Sünter, J. Parik, Ü. Ani, A. Piirsoo.igetel.Eesti
Rohuteadlane 1997, 69. A. Piirsoo, H. Leesik, A. Kõiveer. Morfoloogilised muutused
astmahaigete bronhikoes Eesti rohuteadlane 1997, 43-44.
5. Ü.A.Talkop,A.Napa,H. Sibul, A.Piirsoo, V.Sander , M.Salk, I.Talvik,M.Hämarik,A.Sööt,
A.Metspalu,T.Talvik Edusammud Duchenne’I ja Beckeri tüüpi lihasdüstroofia diagnoosimisel Eestis.
Eesti Arst 1999,3,201-208.
6. A.Talkop,M.Sõnajalg,A.Paves,H.Sibul,A.Piirsoo,T.Talvik.Kardiomüopaatia Duchenne’I ja Beckeri
tüüpi lihasdüstroofiaga lastel .Eesti Arst 1999,2,107-110.
7. M. Viikmaa. Kui palju keelt on geneetilises keeles? – Schola biotheoretica XXII, Elu keeled. Eesti
Teaduste Akadeemia kirjastus, Tartu-Tallinn, 1996, lk. 58-62.
8. M. Viikmaa, L. Heapost. Genetic differentiation of Estonians. – Proc. Estonian Acad. Sci. Biol. 45,
¾, 1996, lk.128-136.
9. M. Viikmaa. Evolutsioonilised perspektiivid sõltuvalt populatsioonide suurusest ja liigendatusest. –
Schola biotheoretica XXIII, Metapopulatsioonide teooria. Eesti Teaduste Akadeemia kirjastus,
Tartu, 1997, lk. 46-47.
10. M. Viikmaa. Mendel 175: hernehübriididest transgeenideni. – XX Eesti looduseuurijate päev. Eesti
looduseuurimine uue sajandi vahetusel. Eesti Teaduste Akadeemia kirjastus, Tartu, 1997, lk. 55-
60.
11. M. Viikmaa. Prioonid – iseäralikud haigusetekitajad. – Eesti Loomaarstlik Ringvaade, 23, 4, 1997,
lk. 163-173.
12. M. Viikmaa. Prioon ei ole enam mõistatus. – Eesti Loomaarstlik Ringvaade, 23, 4, 1997, lk. 162-
163.
13. M. Viikmaa. Neoteenia: hominisatsiooni paradoksi lahendus? – Schola biotheoretica XXIV, Ontogenees
ja fülogenees. OÜ Sulemees, Tartu, 1998, lk. 109-117.
14. Ruth Mikelsaar, G.Kudrjavtseva, M.Viikmaa. Kaasasündinud hüpotüreoosi sõeluuring Eestis. –
Eesti Arst, 3, 1998, lk. 195-198.
15. L.Heapost, M.Viikmaa. Anthropological and population genetic characterisation of the Estonians. –
Folia Baeriana VII. Tartu, 1999, lk. 98-115.
16. M. Viikmaa. Geneetiline mälu. – Schola biotheoretica XXV, Biosüsteemide mälu teooria. OÜ Sulemees,
Tartu, 1999, lk. 27-32.
17. M. Viikmaa. Kohasus ehk genotüübi adaptiivväärtus. – Schola biotheoretica XXVI, Adaptatsiooni
teooria. OÜ Sulemees, Tartu, 2000, lk. 22-29.
18. Veromann S, TasaG, Viikmaa M, Jüri P, Pulges R, Panov A, Koka K, Soovere L, Juronen E, Tiidla
A, Paju K: Vanaduskatarakti riskifaktorid. Ülevaade; Eesti Arst, Nr. 5, :272-279; 2000.
19. Veromann S. Miks silmalääts on valgurikkaim kude organismis? Schola Biotheoretica XXVl, Tartu,
lk. 53-56;2000.
20. Waldmann A., A. Kureoja, T. Kaart, A. Tiidla, O. Saveli. Luteaalse aktiivsuse taastumisest Eesti
piimalehmadel. EAPS Toimetised 12, lk 105-108, Tartu 2000.
21. Aluvee A., Kolk A., Ploom L., Püssa T., Waldmann A. Saasteainete jääkainete seire loomsetes
toiduainetes. - Akadeemilise Põllumajanduse Seltsi toimetised 7, Tartu 1998, 5-8.
22. Waldmann A. Progesteroonisisaldus täispiimas ja lõssis sõltuvalt piima päritolust piimanäärmes.
Veterinaarmeditsiin ’98, 17.-19. September, Tartu 1998, lk 61-70.
23. Waldmann A. Piima progesteroonisisalduse määramine. Ülevaade. - Eesti Loomaarstlik
Ringvaade, 1996, 3, 99-115.
170