11. Retsidiivsus Eestis - Justiitsministeerium
11. Retsidiivsus Eestis - Justiitsministeerium
11. Retsidiivsus Eestis - Justiitsministeerium
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
RETSIDIIVSUS EESTIS 2010<br />
9. RETSIDIIVSUSRISKI HINDAMINE MENETLUSE ERI ETAPPIDES<br />
RETSIDIIVSUS EESTIS 2010<br />
Elukoha ja töökoha olemasolu või puudumine<br />
Viru maakohus otsustas vahistada tapmises kahtlustatava mehe. Aluseks olid<br />
mitmed faktorid, sealhulgas varasem karistatus ning uue raske kuriteo toimepanemine<br />
vähem kui kuu aega varem, samas aga toodi nii prokuröri kui kohtuniku<br />
poolt välja elukoha ning tööalaste ja isiklikke sidemete puudumist. (Viru<br />
maakohtu määrus asjas 1-09-2036)<br />
Põhja ringprokuratuuri menetluses oli kriminaalasi, milles Läti kodanikku<br />
kahtlustati kahes eri episoodis, mille käigus isik Tallinnas viibides tarbis esmalt<br />
poe riietuskabiinis alkohoolseid jooke nende eest eelnevalt maksmata ning seejärel<br />
üritas arvet maksmata lahkuda restoranist, kus ta tuttavaga einestanud oli.<br />
Kohus otsustas isikut siiski mitte vahistada, toetudes muu hulgas sellele, et isikul<br />
on kindel elukoht Läti Vabariigis. (Harju maakohtu määrus asjas 1-09-5891)<br />
Muud asjaolud<br />
Isik oli kahtlustatavana üle kuulatud kokku kaheksas kuriteoepisoodis, mis kõik<br />
seisnesid, kas automaattankla makseautomaadi varguses või selle lahtimurdmises<br />
ning selles leidunud raha varguses. Kohus otsustas taotluse rahuldada,<br />
tuginedes mh varguste süstemaatilisele iseloomule (prokurör oli lisaks kuritegude<br />
tehioludele välja toonud asjaolu, et isik oli vastavate kuritegude läbiviimiseks<br />
hankinud ka vajalikud vahendid). (Harju maakohtu määrus asjas 1-09-973)<br />
Mitmel korral tõid kahtlustatavad vahistamise menetlemisel välja asjaolu, et<br />
nad on haiged. Antud asjas leidis kohus isiku vahistamise käigus selgesõnaliselt,<br />
et kahtlustatava tervislik seisund ei ole vahistamist takistavaks teguriks,<br />
kuivõrd meditsiinilisele abile on isikul juurdepääs ka kinnipidamisasutuses<br />
viibimise ajal. (Pärnu maakohtu määrus asjas 1-09-779)<br />
9.4. Riski hindamine menetluse avaliku menetlushuvi puudumise<br />
tõttu lõpetamisel<br />
Kriminaalmenetluse lõpetamise määruste abil saab uurida vähem ohtlike<br />
kurjategijate retsidiivsusriski arvestamist. Kriminaalmenetluse seadustik<br />
annab võimaluse lõpetada menetluse olukorras, kus kriminaalasja menetlemiseks<br />
ei ole avalikku menetlushuvi ning teo toimepanija süü ei ole suur. Menetlust<br />
on võimalik lõpetada vaid teise astme ehk kergemate kuritegude puhul ja<br />
olukorras, kus kurjategija on valmis endale võtma teatud kohustusi (korvama<br />
kahjud ja menetluskulud, tegema üldkasulikku tööd või maksma raha riigituludesse).<br />
Kriminaalmenetlus seadustik ei nõua retsidiivsusriski arvestamist, küll aga<br />
tuleb menetlejal arvestada kaudselt retsidiivsusriski mõjutavate teguritega<br />
nii isiku süü puhul kui ka üld- ja eripreventiivsete asjaoludega arvestamisel.<br />
Näiteks on eripreventiivsed tegurid menetluse lõpetamise vastu, kui teo toime<br />
pannud isik on varem karistatud ja kui on alust arvata, et menetluse lõpetamine<br />
võib teda julgustada uusi kuritegusid toime panema (Kergandberg ja<br />
Sillaots, 2006, lk 323–324).<br />
Menetluse lõpetamist reguleerib ka riigi peaprokuröri juhis, mis viitab<br />
eripreventiivsetele kaalutlustele. Juhise järgi on avalik menetlushuvi olemas,<br />
kui isik on varem sarnase süüteo eest karistatud või on tema suhtes varem<br />
menetlus lõpetatud või on ta oma muu käitumisega tõestanud, et õiguskuulekuse<br />
tagamiseks on vaja menetlust jätkata (Riigi peaprokuröri …, 2009).43<br />
Seega on retsidiivsusriski hindamine sisuliselt nõutud ka kriminaalmenetluse<br />
lõpetamise puhul, kuna menetlust ei tohiks lõpetada isikute suhtes, kellel on<br />
suurem korduvrikkumise risk.<br />
Käesolevas analüüsis on valimisse võetud vaid määrused, mille puhul on<br />
menetluse lõpetanud kohus. Ent ka sel juhul on lõpetamise taotlejaks prokurör,<br />
kes peab arvesse võtma peaprokuröri juhises toodud põhimõtteid. Teisalt<br />
tuleb arvestada, et kohtu lõpetatavates menetlustes on lõpetamine võimalik<br />
ka mõnevõrra raskemate kuritegude puhul: erinevalt prokuröri määrusega<br />
lõpetatavatest kriminaalasjadest võib kohus kinnitada lõpetamise teise astme<br />
kuriteo puhul, millel on märgitud ka vangistuse alammäär.44<br />
9.4.1. <strong>Retsidiivsus</strong>riskile viitavate asjaolude väljatoomine määrustes<br />
68 analüüsitud lõpetamise määrusest enam kui pooltes (36) ei põhistatud<br />
menetluse lõpetamist retsidiivsusriski aspektist hinnates. 28 määruses nimetati<br />
vähemalt ühte retsidiivsusriskile viitavat tegurit, kuid ei antud sellele<br />
isikust lähtuvat hinnangut (nt miks on töökoha puudumine just konkreetse<br />
isiku puhul menetluse lõpetamisel oluline asjaolu). Mõnevõrra paremini oli<br />
põhistus välja toodud nelja määruse puhul, kusjuures neist kolm olid teinud<br />
Tartu maakohtu kohtunikud (igal määrusel erinev kohtunik).<br />
Valimisse kuulunud määrustest ligi poolte puhul ei toonud kohus välja<br />
ühtegi retsidiivsusriskile viitavat asjaolu, neil kordadel piirduti tavaliselt vaid<br />
seaduses toodud eelduste nimetamisega („isiku süü ei ole suur ning puudub<br />
avalik menetlushuvi“).<br />
43 Juhis sätestab siiski olukorrad, kus nimetatud nõudeid on võimalik mitte kohaldada.<br />
43 KrMS § 202 lg 1 alusel lõpetamistel on ainsaks tingimuseks see, et toimepandud tegu oleks teise astme kuritegu.<br />
100<br />
101
Change language