11. Retsidiivsus Eestis - Justiitsministeerium

RETSIDIIVSUS EESTIS 2010
8. RETSIDIIVSUSRISKILE VIITAVAD TEGURID PROKURÖRIDE JA KOHTUNIKE HINNANGUL
RETSIDIIVSUS EESTIS 2010
Seda, et narkokuritegude puhul on aineid tarvitavate ja mittetarvitavate isikute
retsidiivsusrisk erinev, leiti kõikides intervjuudes. Sealjuures Tartus ja Kohtla-
Järvel intervjueeritud arvasid, et kuigi kohtupraktikas puututakse sagedamini
kokku narkootikumide vahendajatega, kes ka ise tarvitavad uimasteid, on nad
narkootikumide vahendamisel kuritegelikus hierarhias madalamatel astmetel.
Narkosõltlaste suure retsidiivsusriski põhjusena tõi üks intervjueeritu välja:
Tarvitajad muutuvad levitajateks, sest muud teed neil ei ole. Tööks nad enam ei
kõlba, sidemed on olemas, tead, kust saada, kuidas edasi anda. (Väljavõte intervjuust,
kohtunik)
Lisaks narkokuritegude toimepanemise riski kasvule soodustab sõltuvus
küsitletute hinnangul ka varavastaste kuritegude toimepanemist. Ühes intervjuus
leiti, et narkosõltuvus on varavastaste kuritegudega otseselt seotud, seda
peamiselt suurenenud rahavajaduse tõttu:
Kas või see soov, et saada kiiresti suur summa, et kiiresti saada oma doos kätte.
(Väljavõte intervjuust, prokurör)
Korduvrikkumise ohtlikkuselt kolmandaks rühmaks peeti seksuaalkurjategijaid.
Iga neljas vastanu pidas selliste isikute retsidiivsusriski väga kõrgeks,
peale selle hindasid ligi pooled vastanud riski „kõrgeks“. Kohtunike hulgas
oli seksuaalkurjategijate retsidiivsusriski väga kõrgeks pidavate isikute osakaal
ligi kaks korda suurem kui prokuröride seas. Teistest mõnevõrra madalamaks
hinnati seksuaalkurjategijate retsidiivsusriski Viru piirkonnas.
Teisi varavastaseid kuritegusid (röövimised ja kelmused) toime pannud
isikute retsidiivsusriski peeti tunduvalt madalamaks kui varguste puhul, samas
hindasid enam kui pooled vastanud nende kuritegude puhul korduvkuritegevuse
riski kõrgeks või väga kõrgeks. Piirkonniti pidasid röövimise toime
pannud inimeste retsidiivsusriski kõrgemaks Põhja piirkonna, kelmuste puhul
aga Lõuna piirkonna menetlejad.
Ülejäänud kuriteoliikide – vägivallakuritegude ja joobes juhtimiste – puhul
oli nende vastanute arv, kes pidasid korduvkuritegevuse riski kõrgeks või väga
kõrgeks, juba väiksem. Kõige enam anti nendel juhtudel hinnangut „keskmine“,
mõnevõrra vähem oli hinnanguks „madal“ ning vaid üksikutel juhtudel
„väga madal“. Mootorsõiduki joobes juhtimise puhul pidasid kurjategija retsidiivsusriski
pisut kõrgemaks Põhja piirkonna vastanud.
Mõnevõrra erinesid prokuröride ja kohtunike arvamused vägivallakuritegude
puhul: nii kergemaid kui raskemaid vägivallakuritegusid toime pannud
inimeste retsidiivsusriski hindasid kohtunikud kõrgemaks kui prokurörid.
Teistest pisut madalama hinnangu kergemate vägivallategude toimepanijate
korduvkuritegevuse riskile andsid Lääne piirkonna vastanud.
8.3. Kurjategijat iseloomustavad sotsiaalsed ja demograafilised
näitajad
Allpool on analüüsitud seda, kui erinevaks peetakse retsidiivsusriski kurjategija
sotsiaal-demograafilistele tunnuste alusel. Küsimustikus lasti vastanutel esmalt
üldiselt hinnata ühe või teise näitaja mõju, seejärel paluti neil märkida, milliseid
demograafilisi või sotsiaalseid rühmi peavad nad kõige riskantsemateks.
8.3.1. Vanus, sugu, rahvus ja perekonnaseis
Kõige enam vastanuid pidas välja toodud variantidest retsidiivsusriski mõjutavaks
teguriks vanust, oluliseks mõjutajaks peeti sageli ka kurjategija sugu.
Rahvusel ja perekonnaseisul nägi enamik vastanuid vähest mõju, leidus ka
neid, kelle meelest need näitajad retsidiivsusriski ei mõjuta. Näiteks leidis 60
vastanust 20, et rahvusel pole isiku retsidiivsusriskile mõju.
Joonis 38. Mil määral mõjutab retsidiivsusriski kurjategija sugu, vanus, rahvus ja
perekonnaseis (n=60)39
Ükski vastanu ei arvanud, et kurjategija vanus ei mõjuta retsidiivsusriski.
Kõige suurem risk oli prokuröride ja kohtunike arvates 20–30-aastastel (37
vastanut), kuni 20-aastaste retsidiivsusriski pidas kõrgeimaks 17 vastajat,
30–40-aastaste puhul oli vastanuid juba hoopis vähem (3). Vanemates earühmades
kõrget retsidiivsusriski enam ei nähtud. Tulemused langevad kokku
kriminoloogias, arengupsühholoogias ja hälbiva käitumise sotsioloogias
39 Tabelis ei kajastu vastanud, kes märkisid, et nad ei oska hinnata vastava faktori mõju.
86
87