11. Retsidiivsus Eestis - Justiitsministeerium
11. Retsidiivsus Eestis - Justiitsministeerium
11. Retsidiivsus Eestis - Justiitsministeerium
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
RETSIDIIVSUS EESTIS 2010<br />
RETSIDIIVSUS EESTIS 2010<br />
vahistamise, tingimisi vanglakaristuse täitmisele pööramise või uue vanglakaristuse<br />
tõttu ühe aasta jooksul uuesti vanglasse ligikaudu üks neljandik. Uuesti<br />
vanglasse sattumine oli ligikaudu kahel kolmandikul juhtudel seotud vahi alla<br />
võtmisega.<br />
Eespool märgiti, et samast kontingendist pani ühe aasta jooksul toime uue<br />
kuriteo 40%, kuid tuleb arvestada, et need arvud pole võrreldavad: näiteks võis<br />
uuesti vanglasse sattumise põhjuseks olla mitte ainult vanglast vabanemise<br />
järel toime pandud kuritegu, vaid ka muu režiimirikkumine või vangistusele<br />
eelnenud ja alles nüüd kohtuotsuseni jõudnud kuriteos mõistetud vanglakaristus.<br />
8. RETSIDIIVSUSRISKILE VIITAVAD TEGURID<br />
PROKURÖRIDE JA KOHTUNIKE HINNANGUL<br />
Käesoleva peatüki üks eesmärke on näidata, milliste inimrühmade juures<br />
näevad prokurörid ja kohtunikud suuremat uute kuritegude toimepanemise<br />
riski. Kas oht uusi kuritegusid toime panna on menetlejate arvates suurem<br />
vägivalla- või varavastaseid kuritegusid sooritanute puhul Kas on erinevusi<br />
naiste ja meeste retsidiivsusriskis või tulenevad erinevused hoopis kurjategija<br />
haridustasemest või alkoholisõltuvusest<br />
Prokuröride ja kohtunike vaadete uurimine võimaldab hinnata, kas see, mida<br />
menetlejad peavad riskiteguriks, on seda ka tegelikult. Teisalt sõltub menetlejate<br />
arusaamadest kuritegusid toime pannud inimeste käekäik: kas tema suhtes<br />
lõpetatakse menetlus, kas ta vahistatakse, milline karistus talle mõistetakse,<br />
millised on võimalused, et ta vanglast enne tähtaega vabastatakse jne.<br />
Menetlejaid intervjueeriti ja küsitleti saamaks teada, millised on prokuröridele<br />
ja kohtunikele need märgid, mis viitavad kuritegude toimepanemise ohule<br />
tulevikus. Peatükk annab üldise pildi menetlejate arusaamadest ja vaadetest.<br />
Konkreetsemad hinnangud menetlusotsuse liigi järgi ning osaliselt võrrelduna<br />
ka kohtulahendite andmetega on järgmises peatükis.<br />
8.1. Andmestik<br />
Kasutati kolme liiki andmete kogumise meetodit: dokumendianalüüsi kohtulahendite<br />
põhjal, fookusrühmaintervjuud (vt lisa 3) ja veebiküsitlus (vt lisa 4<br />
ja põhiandmestik lisas 5). Käesolev peatükk põhineb kahe viimatinimetatud<br />
meetodi abil kogutud andmetel.<br />
2009. aasta suvel viidi Jõhvis, Tartus ja Tallinnas läbi kolm rühmaintervjuud<br />
kuue prokuröri ja seitsme kohtunikuga36. Kestvuse poolest oli pikim Tallinnas<br />
intervjuu (1 tund ja 53 minutit), lühim Kohtla-Järve oma (1 tund ja 6 minutit).<br />
Tartu intervjuu kestis 1 tund ja 35 minutit.37<br />
Intervjueeritud olid küsimuste ja teema suhtes avatud ning valmis oma<br />
seisukohti väljendama, tehes seda sundimatus ja vabas vormis. Mõningal<br />
määral oli probleemiks teemakäsitluse abstraktsus, mistõttu osalejad tõdesid<br />
mitmelgi korral, et üheseid vastuseid anda on raske ning lõplik vastus sõltub<br />
konkreetsest juhtumist. Tartu ja Kohtla-Järve intervjuud paistsid silma selle<br />
poolest, et mõningate küsimuste puhul ei leidnud osalenud esmalt üksmeelt,<br />
sellest tingitud soov oma seisukohti põhjendada aga lisas arutelule sisukust.<br />
36 Intervjuud viis läbi Siim Vahtrus.<br />
37 Tallinna intervjuul osales 2 prokuröri ja 1 kohtunik; Tartus 2 prokuröri ja 2 kohtunikku; Kohtla-Järvel 2<br />
prokuröri ja 4 kohtunikku.<br />
82<br />
83
Change language