11. Retsidiivsus Eestis - Justiitsministeerium
11. Retsidiivsus Eestis - Justiitsministeerium
11. Retsidiivsus Eestis - Justiitsministeerium
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
RETSIDIIVSUS EESTIS 2010<br />
9. RETSIDIIVSUSRISKI HINDAMINE MENETLUSE ERI ETAPPIDES<br />
RETSIDIIVSUS EESTIS 2010<br />
Prokuröride ja kohtunike hinnangud olulisematele hindamisolukordadele olid<br />
üpris sarnased. Ainsa erinevusena pidasid prokurörid võrreldes kohtunikega<br />
märksa olulisemaks retsidiivsusriski hindamist menetluse oportuniteediprintsiibil<br />
lõpetamise korral. Ilmselt on põhjuseks ühelt poolt see, et prokurörid<br />
lõpetavad otstarbekusest menetlust palju sagedamini kui kohtunikud. Teiselt<br />
poolt reguleerib lõpetamisi prokuröride poolt ka riigi peaprokuröri juhis,<br />
milles on muu hulgas välja toodud, et üldjuhul ei tohi menetlust lõpetada<br />
korduvalt samaliigilisi tegusid toime pannud isikute suhtes. <strong>Retsidiivsus</strong>riski<br />
hindamise olulisusele viidatakse ka justiitsministeeriumi lõpetamiste analüüsis<br />
(Salla 2009). Kui prokuröridest pidas iga kolmas retsidiivsusriski arvestamist<br />
menetluse lõpetamisel kõige olulisemaks, siis kohtunike hulgas arvas nii vaid<br />
iga kümnes.<br />
Allpool on täpsemalt analüüsitud retsidiivsusriski hindamist vahistamisel,<br />
menetluse otstarbekusest lõpetamisel, karistuse määramisel ja enne tähtaega<br />
vabastamisel.<br />
9.3. Riski hindamine vahistamisel<br />
Selgeima väljenduse on retsidiivsusriski hindamise kohustus kehtivas õiguskorras<br />
saanud vahistamisotsuste puhul. KrMS § 130 lg 2 järgi on vahistamise<br />
eelduseks see, et isik võib kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduda või jätkuvalt<br />
toime panna kuritegusid. Kohus peab hindama prokuröri taotlust inimese<br />
vahistamiseks just nendest asjaoludest lähtuvalt.<br />
Kuritegude jätkuv toimepanemine võib tähendada samas kriminaalasjas<br />
tõendite hävitamist ja võltsimist, aga ka täiesti uute kuritegude toimepanemist,<br />
mis võivad olla toimepanduga nii sama- kui eriliigilised. KrMS-i elektroonilise<br />
kommentaari41 kohaselt on kuritegude jätkuva toimepanemise risk<br />
suurem kahtlustatavatel, keda on juba varem karistatud; hinnatakse ka kahtlustatava<br />
senist elukäiku, tema sotsiaalset keskkonda, hoiakuid ja kalduvusi<br />
toime panna uusi kuritegusid, eriti suureks peetakse riski nn sõltuvuskuritegude<br />
puhul, mille näitena tuuakse seksuaal- ja narkokuriteod, vargused ja<br />
arvutikuriteod.<br />
Valdav enamik küsitlusele vastanuid leidis, et vahistamiste juures hinnatakse<br />
uute kuritegude toimepanemise riski optimaalselt.42<br />
Joonis 42. Millisel määral arvestab kohus Eesti kohtupraktikas vahistamist otsustades<br />
kinnipeetava retsidiivsusriskiga (n=60, 2 vastanut ei osanud hinnangut anda)<br />
Neli vastanut arvas, et tihti esineb riski ülehindamist, mis tähendab, et vabadus<br />
võetakse inimestelt, kelle puhul uute kuritegude toimepanemise oht on väike.<br />
Viis vastanut arvas, et retsidiivsusriski ei hinnata piisavalt: ühelt poolt võib see<br />
tähendada, et kohus jätab retsidiivsusriskile viitavad asjaolud tähelepanuta ja<br />
ei nõustu sellise inimese vahistamisega, kellele võiks küsitletute meelest vahistamist<br />
kohaldada; teiselt poolt võib see hinnang aga tähendada seda, et prokurörid<br />
üldse ei taotlegi kõrge retsidiivsusriskiga inimeste vahistamist.<br />
Prokurörid hindasid retsidiivsusriski arvestamist optimaalsemaks kui<br />
kohtunikud: kõik vastanud, kes arvasid, et esineb retsidiivsusriski ülehindamist,<br />
olid kohtunikud, retsidiivsusriski alahindamist märkis ära kolm prokuröri<br />
ja kaks kohtunikku.<br />
Piirkonniti olid retsidiivsusriski hindamise osas kriitilisemad Lõuna piirkonna<br />
esindajad. Alahindamist märkinud viiest vastanust kaks ja ülehindamist<br />
märkinud neljast vastanust kolm töötasid Lõuna piirkonnas.<br />
Edasi uuriti, millised konkreetsed tegurid viitavad menetlejate arvates<br />
vahistamise puhul uute kuritegude toimepanemise riskile. Kõige olulisemateks<br />
asjaoluks, mida arvestada, peeti isiku varasemat karistatust, sõltuvust ja<br />
toime pandud kuriteo asjaolusid.<br />
41 Riigiprokuratuuri koostatud abivahend prokuröridele seadustiku tõlgendamiseks ja menetluspraktika suunamiseks.<br />
42 Kõik vastanud olid ka ise vahistamise otsustamisel prokuröri või kohtunikuna osalenud.<br />
96<br />
97
Change language