11. Retsidiivsus Eestis - Justiitsministeerium

RETSIDIIVSUS EESTIS 2010
RETSIDIIVSUS EESTIS 2010
Kõigi aastatel 2004–2007 vabanenute seas jäi üle kolme aasta vangis viibinute
osakaal vahemikku 12–15%, ilma kindla trendita. Samal perioodil tõusis üle
viie aasta vangis viibinute osakaal 3%-lt 2004. aastal 7%-le 2007. aastal.
6. VANGLAST VABANENUTE TOIMETULEK
Vanglast vabanemise järel töö saamine on üks peamisi eeldusi iseseisvaks toimetulekuks
ilma uusi kuritegusid toime panemata. Ainuüksi karistuse kandmiselt
(jättes kõrvale vahistatud) vabaneb vanglast igal aastal enam kui kaks tuhat
inimest, kellest paljudel oli tööturul üsna raske konkureerida ka veel majanduskasvu
ajal. Vanglast vabanenute probleemid on olnud aastaid sarnased: napp
haridus ja vähesed tööoskused, sõltuvus alkoholist või narkootikumidest, lähisuhteprobleemid,
tööpuudus, raskused legaalselt elatist hankida ja sellest tingitud
eluasemeprobleemid. Samal ajal võidakse oma tööoskusi arvestades seada
ebareaalseid palgaootusi. Enam kui pooled vanglas viibinuist on venekeelsed ja
paljud neist ei oska kvalifitseeritud tööks vajalikul määral eesti keelt. Ainuüksi
uimastisõltlasi on umbes üks viiendik vangidest. Pikaajalise vangistuse korral
võivad lisanduda kohanemisraskused ja sotsiaalse tugivõrgustiku puudumine.
Vabanemisega kaasnevad probleemid on tihti teravamad karistuse lõpuni
kandnud vangidel (eriti pikaajalise vangistuse korral), keda ei toeta kriminaalhooldaja
ning kes peab omal käel suhtlema omavalitsuse sotsiaaltöötajate,
tööturunõustajate ja teiste ametnikega. Ühtlasi puuduvad ka kohustused, mis
sunniks hoiduma näiteks sõltuvusainete tarvitamisest.
Sestap on ka raske võita tööandja usaldust. Küsitlustest on selgunud, et
tööandjad on üsna kõhklevad vargusi ja vägivallakuritegusid toime pannud,
eriti korduvalt vangis olnud isikute töölevõtmisel. Väga ettevaatlikud ollakse
ka narkomaanidega, kellele vargused on peamiseks elatusallikaks; probleemseks
peetakse ka alkoholisõltuvust (probleemid töödistsipliiniga). Märksa
vähem kartusi on isikute puhul, kes on vangis viibinud ainult ühe korra ja keda
ei peeta n-ö väljakujunenud kurjategijaks, ja nende puhul, kelle haridustase ja
tööoskused on suhteliselt head ja kelle toime pandud kuriteos ei nähta otsest
ohtu tööandja varale (nt sõidukit joobes juhtinud või majanduskuritegusid
toime pannud isikud) (Kallikorm, 2003; Ahven, 2009).
6.1. Andmestik
Vanglast vabanenute toimetuleku analüüsil pakkus huvi aastatel 2004–2007
vanglast vabanenute hilisem tööga hõivatus ja erinevate sotsiaaldemograafiliste
tunnustega rühmade toimetuleku erinevused. Esmajoones huvitab palk
kui toimetuleku indikaator: palka saanute osakaal vanglast vabanenuist ning
palga saamise kestus ja palga tase. Peale selle tuuakse andmed vanglast vabanenuile
töötutoetuste ja töötuskindlustushüvitiste maksmise kohta. Need
andmeid seostatakse vanglast vabanenute poolt toime pandud kuriteo liigiga
ning isikute emakeele, haridustaseme ja hõivatusega vanglas.
60
61