11. Retsidiivsus Eestis - Justiitsministeerium

RETSIDIIVSUS EESTIS 2010
7. VANGLAST VABANENUTE RETSIDIIVSUS JA SEDA MÕJUTAVAD TEGURID
RETSIDIIVSUS EESTIS 2010
Eraldi väärivad tähelepanu vanglast tingimisi enne tähtaega vabastatud: nende
retsidiivsus oli aastatel 2004–2006 vabanenute seas kõige väiksem (pärast
vabanemist pani ühe aasta jooksul uue kuriteo toime 21–24% ning kahe
aasta jooksul 35–40%), kuid kasvas tunduvalt 2007. aastal vabanenute puhul,
ulatudes ühe aasta jooksul pärast vabanemist 34%-ni.
2007. aastal enne tähtaega vabanenute retsidiivsuse määra kasv võrreldes
varem vabanenutega on ilmselt seotud sama aasta algul jõustunud korraga,
mille kohaselt vanglast enne tähtaega vabastamise õiguse tekkimisel hakati
vastavaid materjale kohtule esitama erinevalt varasemast praktikast automaatselt,
ilma vangi enda taotluseta. Varem esitas vang vangla direktorile taotluse
tingimisi enne tähtaega vabastamiseks ja lisas sellele vabaduses ootava
töökoha tõendi, elukoha tõendi ja muud tema taotlust toetavad materjalid,
millele vangla lisas iseloomustuse. Direktor otsustas nende materjalide põhjal,
kas isik on sobiv ja motiveeritud vabaduses hakkama saama ning positiivse
otsuse korral edastas ta kohtule toimiku ja esildise isiku tingimisi vabastamiseks.
Uue korra järgi läheb toimik ja iseloomustus otse kohtule ning isiku
vabastamise üle otsustab vaid kohus. Retsidiivsuse kasv viitab võimalusele, et
muudatus polnud piisavalt ette valmistatud: lühikese aja jooksul vabanes ka
selleks sobimatuid suure riskiastmega isikuid, keda varem kehtinud korra järgi
tõenäoliselt poleks enne tähtaega vabastatud.
2007. aastal muutus ka võimalikuks vanglast tingimisi enne tähtaega vabanemine
koos elektroonilise järelevalve alla suunamisega. Sel alusel vabanenute
retsidiivsust saab praegu vaadata vaid ühe aasta jooksul pärast vabanemist,
kuid nende retsidiivsus on selle aja jooksul olnud kõige väiksem (20%). Alates
elektroonilise järelevalve rakendamisest 2007. aasta kevadel kuni 2010. aasta
alguseni on niisuguse järelevalve alla määratud peaaegu 500 isikut, kellest 8%
on saadetud tagasi vanglasse. Rikkumised on peamiselt seisnenud ajakava
eiramises; mõnel juhul ka jalavõru eemaldamises ja alkoholi tarvitamises või
uue kuriteo toimepanemises. Valdav enamik kriminaalhooldusaluseid on
elektroonilise valve läbinud edukalt, sest neid on rangelt valitud ja seda meedet
on kohaldatud suhteliselt väikese riskiga isikutele: kohus on rahuldanud vaid
kuni neljandiku elektroonilise järelevalve taotlustest.
7.7. Kurjategija hõive vanglas
Vanglast vabanenutest loeti vanglas viibimise ajal hõivatuks need isikud, kes
vangistuse ajal töötasid, õppisid või osalesid mõnes sotsiaalprogrammis (vt
lähemalt eelmises peatükis). Tulemuslik osalemine neis tegevustes eeldab
režiimikuulekust ja vangi huvi endaga tegelda – seega võib arvata, et vanglas
hõivatud isikutel on mittehõivatutega võrreldes paremad toimetuleku eeldused
ka vabaduses.
Vanglas hõivatud olnud vabanenutel oli vabanemise järel mittehõivatutega
võrreldes selgelt väiksem retsidiivsuse risk, seda nii ühe kui ka kahe aasta
jooksul pärast vabanemist. Samas pole võimalik öelda, milline on selles olnud
just hõive roll35, kuna tõenäoliselt oligi hõivatute seas suhteliselt enam sihipärasest
tegevusest huvitatud ja väikese retsidiivsusriskiga isikuid.
Aastatel 2004–2007 vanglast vabanenutest pani ühe aasta jooksul pärast
vabanemist uue kuriteo toime ligikaudu üks kolmandik vanglas hõivatutest ja
peaaegu pooled mittehõivatud.
Joonis 36. Pärast vabanemist 12 kuu jooksul uue kuriteo toime pannud isikute
osakaal vangistuseaegse hõive ja vabanemise aasta järgi
Kahe aasta jooksul pärast vabanemist oli uue kuriteo toime pannud keskmiselt
50% vanglas hõivatutest ja ligikaudu 60% vanglas hõivamata olnud isikutest.
7.8. Kurjategija sattumine uuesti vanglasse
Vanglast vabanenu uuesti vanglasse sattumine võib olla seotud vahistamisega
või uue reaalse vanglakaristuse määramisega. Enamasti on see seotud vanglast
vabanemise järel toime pandud uue kuriteoga, kuid selle põhjuseks võib olla
ka mõni vangistuseelne kuritegu, mis avastati hiljem või mille uurimine lõppes
pärast isiku vanglast vabanemist.
Aastatel 2004–2007 vanglast vabanenute puhul pole võimalik seoses vangistuse
korduvuse arvestuse ebatäpsustega uuesti vanglasse sattunute osakaalu
aastate lõikes täpselt võrrelda. 2007. aastal vanglast vabanenutest sattus
35 Andmestik ei võimalda samal ajal kontrollida teiste võimalike tegurite mõju, et võrrelda muude tunnuste suhtes
sarnaseid hõivatud ja mittehõivatud isikute rühmi.
80
81