11. Retsidiivsus Eestis - Justiitsministeerium
11. Retsidiivsus Eestis - Justiitsministeerium
11. Retsidiivsus Eestis - Justiitsministeerium
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
RETSIDIIVSUS EESTIS 2010<br />
RETSIDIIVSUS EESTIS 2010<br />
vaks kui kergete puhul. Kergemate vägivallategude puhul prokuröride ja<br />
kohtunike arvamused põhimõtteliselt kattusid, raskemate puhul pidasid aga<br />
kohtunikud alkoholisõltuvuse mõju suuremaks kui prokurörid. Narkosõltuvuse<br />
mõju vägivallakuritegudele pidasid küsitletud mõnevõrra madalamaks.<br />
Varguste ja röövimiste puhul pidasid vastanud narkosõltuvuse mõju alkoholisõltuvusest<br />
suuremaks, seda võib seostada ilmselt legaalsete elatusallikate<br />
vähesusega narkomaanidel. Samas pidasid enam kui pooled vastanud ka<br />
alkoholisõltuvuse mõju vargustele ja röövimistele tugevaks. Asjaolu, et röövimise<br />
puhul peeti selle teguri mõju pisut suuremaks, võib peegeldada üldist<br />
arusaama, mille järgi alkoholitarvitamine on suurema tähtsusega vägivalda<br />
sisaldavate kuritegude juures. Nii varguste kui röövimiste puhul hindasid<br />
prokurörid alkoholisõltuvuse mõju mõnevõrra tugevamaks kui kohtunikud.<br />
Seksuaalkuritegude puhul leidsid pisut enam kui pooled vastanud, et<br />
alkoholitarvitamise mõju selle kuriteoliigi korduva toimepanemise riskile on<br />
keskmine. Seda tugeva mõjuga teguriks hinnanuid leidus siiski rohkem kui<br />
neid, kes pidasid teguri mõju nõrgaks. Kohtunikud pidasid alkoholisõltuvust<br />
seksuaalkuritegude puhul mõnevõrra tähtsamaks näitajaks kui prokurörid.<br />
Narkosõltuvuse mõju seksuaalkuritegude korduvuse riskile hinnati üldiselt<br />
väikeseks.<br />
Alkoholisõltuvuse mõju narkokuritegudele peeti võrreldes teiste kuriteoliikidega<br />
vähem oluliseks, ent narkosõltuvuse seost narkokuritegude toimepanemisega<br />
nähti ootuspäraselt tugevana.<br />
9. RETSIDIIVSUSRISKI HINDAMINE<br />
MENETLUSE ERI ETAPPIDES<br />
Peatükis uuritakse, kuidas hindavad prokurörid ja kohtunikud retsidiivsusriski<br />
konkreetsetes olukordades, kus nad võtavad vastu otsuseid, mis mõjutavad<br />
kuriteo toimepanija elu.<br />
9.1. Andmestik<br />
Põhilise osa analüüsist moodustab dokumendianalüüs, kõige põhjalikumalt<br />
uuritakse retsidiivsusriski hindamist enne tähtaega vabastamise puhul, kus<br />
lisaks menetlusdokumentide juhuvalikule on sügavamalt analüüsitud tapmisi<br />
toime pannud isikute ja korduvalt sama kinnipeetava suhtes tehtud määrusi.<br />
Andmestikus olid kohtumääruste kõrval ka küsitluse (vt lisa 4) ja intervjuude<br />
andmed. Kokku analüüsiti 396 menetlusdokumenti, mis jagunevad<br />
kolme liiki määrusteks.<br />
KrMS § 202 lg 1 alusel tehtud kriminaalmenetluse lõpetamise määrused.<br />
Lõpetamiste määruste analüüsi valimisse kuulus 68 määrust, millest enam kui<br />
pooled pärinesid Harju maakohtu kohtunikelt (42), arvukuselt järgmisena<br />
oli otsuseid Pärnu maakohtust (12) ning umbes kümnendik otsuseid pärines<br />
Tartu (8) ja Viru maakohtust (6). Kuriteo liigi järgi sattus valimisse võrdsel<br />
arvul vägivalla- ning varavastaseid kuritegusid (mõlemaid 26). Avaliku korra<br />
raskeid rikkumisi oli 14 ja muid kuritegusid kaks.<br />
Vangistatu enne tähtaega vabastamise määrused (KarS § 76). Analüüs<br />
hõlmas 227 määrust, valdav enamik puudutas enne tähtaega vabastamist kriminaalhooldaja<br />
kontrolli alla, eraldi moodustati kaks allvalimit: tapmiste (71) ja<br />
korduvate vabastamise määruste (30) kohta. Enne tähtaega vabastamiste üldvalimisse<br />
kuulus 125 2008. aastal tehtud enne tähtaega vabastamise määrust hoolimata<br />
lahendi liigist nendes asjades (kas vabastada või mitte). Valimisse sattunud<br />
määrustest 49 tehti Viru maakohtus, samapalju Harju ja 27 Tartu maakohtus.<br />
Pärnu maakohtus enne tähtaega vabastamisi ei arutata, kuna selle maakohtu<br />
tööpiirkonnas ei asu ühtegi vanglat. Kõige enam sattus valimisse isikuid, kes olid<br />
toime pannud varavastaseid kuritegusid (99), isikuvastaseid kuritegusid oli toime<br />
pannud 43, narkokuritegusid 19, avaliku korra vastaseid kuritegusid 10, liikluskuritegusid<br />
samuti 10 ning muid kuritegusid 24 vangi. Enam kui pooltel kordadel<br />
(64) oli vabastamist taotlevale isikule vanglakaristus määratud ühe kuriteo eest.<br />
Vahistamismäärused (KrMS § 130). Vahistamismääruste analüüsis kasutati<br />
101 vahistamismäärust, mis olid tehtud enamasti 2009. aasta I kvartalis.<br />
Harju maakohtu määruseid oli valimis 47, Viru maakohtul 21, Tartu<br />
maakohtul 17 ning Pärnu maakohtul 16. Vägivallakuritegudes kahtlustatavaid<br />
92<br />
93
Change language