11. Retsidiivsus Eestis - Justiitsministeerium
11. Retsidiivsus Eestis - Justiitsministeerium
11. Retsidiivsus Eestis - Justiitsministeerium
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
RETSIDIIVSUS EESTIS 2010<br />
LISAD<br />
RETSIDIIVSUS EESTIS 2010<br />
Lisa 2. USA Colorado osariigis välja töötatud meetmed retsidiivsuse<br />
ja sellega seonduvate probleemide vähendamiseks 51<br />
Järgnevalt tuuakse neist soovitustest valikuliselt näiteid, mis võiks ka Eesti<br />
oludes huvi pakkuda, s.t pole liiga seotud konkreetse (USA osariikide) seadusandlusega.<br />
Lühiduse huvides lisatakse täpsustavad kommentaarid vaid osal<br />
juhtudel.<br />
1. Õiguslikud meetmed<br />
• Karistusaja vähendamine hea käitumise korral (selleks suurendada vanglajuhtide<br />
volitusi)<br />
• Otse kohtusse kutsumine, selle asemel ei isik eeluurimiseks kinni pidada<br />
• Suurendada vanglast vabanemisel antavat raha (alates 1972. aastast on see<br />
olnud 100 dollarit, ehkki inflatsiooni arvestavalt oleks 2007. aastal pidanud<br />
olema 490 dollarit)<br />
• Arendada korrektsiooniasutuste partnerlust teiste eri tasandi ametkondadega<br />
ja erasektoriga (eesmärgiga laiendada maa kasutamist vanglast vabanenutele<br />
ja kriminaalhooldusalustele mõeldud rajatiste jaoks, sh ajutised öömajad)<br />
• Katseaja varasem lõpetamine (uuringute andmetel on kaalutletud vanglast<br />
vabastamise puhul edu parem kui automaatse vabastamise puhul karistuse<br />
lõppemisel, arvestades ka kuriteoliike jms; jätkuv valve ka pärast eesmärkide<br />
täitmist võib anda vastuefekti)<br />
2. Üldised põhimõtted töö tulemuslikkuse suurendamiseks<br />
• Katseaja nõuete rikkumisele järgnev reaktsioon peab olema kaalutletud<br />
(kohaldada tõenduspõhiseid, teaduslikku kinnitust leidnud meetmeid)<br />
• Vaadata üle katseaja standardnõuded (ressursse planeerida riskiastme järgi,<br />
nt vajaks madala riskiga isikud kõige vähem kriminaalhoolduse ressursse)<br />
• Isiklikud täitmisplaanid ellu viia ja uuendada vastavalt isiku edule ja õpitud<br />
oskustele<br />
• Investeerida tõenduspõhistesse programmidesse (p.o piisavalt selliseid<br />
programme saadaval, et vajadused katta). Näiteks on ilmnenud puudusi<br />
järgmistes valdkondades:<br />
- KRH ja ravipraktika/täitmisplaanid<br />
- Raviprogrammid/tõenduspõhised mudelid ja teooriad<br />
- Hariduse ja ravi järjepidevus<br />
- Isiku ravi- ja haridusinfo vahetamine ametkondade vahel<br />
- Ravi- ja haridusprogrammide kättesaadavus vanglais<br />
• Programmide ülekantavuse tagamine (ühes kohas alustatut p.o võimalik<br />
mujal jätkata; vältida sarnaste programmide asjatut kordamist eri kohtades)<br />
• Pakutavad programmid sobitada isikute vajadustega<br />
• Sõltuvusravi pakkujate hindamine (ravipraktika kohta on infot vähe)<br />
• Laiendada vaimse tervise ja sõltuvusainete liigtarvitamise tõenduspõhise<br />
ravi võimalusi ja finantseerimist (mh investeerida vanglavälistesse ravivõimalustesse,<br />
pakkudes sel viisil võimalusel alternatiivi vanglale)<br />
• Selgitada puudujäägid ühiskonda integreerumiseks pakutavates teenustes<br />
ja võtta asjakohaseid meetmeid (nt majutus; seni on vanglast vabanejate<br />
jaoks teenuste kättesaadavuse selgitamine puudulik ja puuduvad ka kindlad<br />
standardid; ebaselge on eri ametkondade vastutus vanglast vabaneja aitamisel)<br />
• Laiendada kutseõppeprogramme (vanglast vabanenuil pole alati võimalusi<br />
tööturul vajalike oskuste arendamiseks, sobivatesse programmidesse on<br />
pikad ooteajad; vanglas pakutava kutseõppe vastavuse tagamiseks tööturu<br />
vajadustega peavad vanglaametnikud tegema koostööd töö- ja teenustepakkujatega)<br />
• Arendada täiendava hariduse saamise võimalusi nii vangide kui personali<br />
jaoks<br />
• Koolitada majutusega tegelevaid ametivõime (enam kui 10% vabanenuist<br />
on kodutud enne ja pärast vabanemist, eriti linnades; subsideeritud kortereid<br />
neile sageli ei anta)<br />
3. Muudatused praktikas<br />
• Katseaja spetsiifilised nõuded peavad põhinema individuaalses hindamisel<br />
Uuringute andmetel ei saa madala riskiga isikud kasu kõrge riskiga isikutele<br />
suunatud programmidest, vaid see võib anda vastupidist efekti (2006.<br />
aasta uuring 100 programmi kohta näitas, et sel juhul retsidiivsus kasvas<br />
29%; statsionaaris olevatel madala riskiga isikutel oli retsidiivsus suurem<br />
kui mittestatsionaaris; refereeritud allikas: Latessa ja Lowenkamp, 200652)<br />
• Katseaja lühendamine nõuete täitmisel (luua töörühm, mis analüüsiks<br />
katseaja optimaalset kestust, arvestades raviprogrammide osalemist jm,<br />
eesmärgiga siduda need katseaja lühendamise "ärateenimisega"; uuringud<br />
näidanud selliste stiimulite tulemuslikkust, võrreldes karistustega)<br />
• Kriminaalhooldusametnike koolitamine parema kontakti saamiseks hooldusalustega<br />
• Positiivsed stiimulid katseaja edukaks läbimiseks (nt motiveeriv intervjueerimine)<br />
• Juhiste väljatöötamine katseaja tehnilistele ja kriminaalsetele rikkumistele<br />
51 Colorado … (2008). 52 Latessa, E. J., & Lowenkamp, C. (2006). What works in reducing recidivism University of St. Thomas Law<br />
Journal, 3, 521–535.<br />
128<br />
129
Change language