19.01.2015 Views

11. Retsidiivsus Eestis - Justiitsministeerium

11. Retsidiivsus Eestis - Justiitsministeerium

11. Retsidiivsus Eestis - Justiitsministeerium

SHOW MORE
SHOW LESS

Create successful ePaper yourself

Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.

RETSIDIIVSUS EESTIS 2010<br />

LISAD<br />

RETSIDIIVSUS EESTIS 2010<br />

Lisa 2. USA Colorado osariigis välja töötatud meetmed retsidiivsuse<br />

ja sellega seonduvate probleemide vähendamiseks 51<br />

Järgnevalt tuuakse neist soovitustest valikuliselt näiteid, mis võiks ka Eesti<br />

oludes huvi pakkuda, s.t pole liiga seotud konkreetse (USA osariikide) seadusandlusega.<br />

Lühiduse huvides lisatakse täpsustavad kommentaarid vaid osal<br />

juhtudel.<br />

1. Õiguslikud meetmed<br />

• Karistusaja vähendamine hea käitumise korral (selleks suurendada vanglajuhtide<br />

volitusi)<br />

• Otse kohtusse kutsumine, selle asemel ei isik eeluurimiseks kinni pidada<br />

• Suurendada vanglast vabanemisel antavat raha (alates 1972. aastast on see<br />

olnud 100 dollarit, ehkki inflatsiooni arvestavalt oleks 2007. aastal pidanud<br />

olema 490 dollarit)<br />

• Arendada korrektsiooniasutuste partnerlust teiste eri tasandi ametkondadega<br />

ja erasektoriga (eesmärgiga laiendada maa kasutamist vanglast vabanenutele<br />

ja kriminaalhooldusalustele mõeldud rajatiste jaoks, sh ajutised öömajad)<br />

• Katseaja varasem lõpetamine (uuringute andmetel on kaalutletud vanglast<br />

vabastamise puhul edu parem kui automaatse vabastamise puhul karistuse<br />

lõppemisel, arvestades ka kuriteoliike jms; jätkuv valve ka pärast eesmärkide<br />

täitmist võib anda vastuefekti)<br />

2. Üldised põhimõtted töö tulemuslikkuse suurendamiseks<br />

• Katseaja nõuete rikkumisele järgnev reaktsioon peab olema kaalutletud<br />

(kohaldada tõenduspõhiseid, teaduslikku kinnitust leidnud meetmeid)<br />

• Vaadata üle katseaja standardnõuded (ressursse planeerida riskiastme järgi,<br />

nt vajaks madala riskiga isikud kõige vähem kriminaalhoolduse ressursse)<br />

• Isiklikud täitmisplaanid ellu viia ja uuendada vastavalt isiku edule ja õpitud<br />

oskustele<br />

• Investeerida tõenduspõhistesse programmidesse (p.o piisavalt selliseid<br />

programme saadaval, et vajadused katta). Näiteks on ilmnenud puudusi<br />

järgmistes valdkondades:<br />

- KRH ja ravipraktika/täitmisplaanid<br />

- Raviprogrammid/tõenduspõhised mudelid ja teooriad<br />

- Hariduse ja ravi järjepidevus<br />

- Isiku ravi- ja haridusinfo vahetamine ametkondade vahel<br />

- Ravi- ja haridusprogrammide kättesaadavus vanglais<br />

• Programmide ülekantavuse tagamine (ühes kohas alustatut p.o võimalik<br />

mujal jätkata; vältida sarnaste programmide asjatut kordamist eri kohtades)<br />

• Pakutavad programmid sobitada isikute vajadustega<br />

• Sõltuvusravi pakkujate hindamine (ravipraktika kohta on infot vähe)<br />

• Laiendada vaimse tervise ja sõltuvusainete liigtarvitamise tõenduspõhise<br />

ravi võimalusi ja finantseerimist (mh investeerida vanglavälistesse ravivõimalustesse,<br />

pakkudes sel viisil võimalusel alternatiivi vanglale)<br />

• Selgitada puudujäägid ühiskonda integreerumiseks pakutavates teenustes<br />

ja võtta asjakohaseid meetmeid (nt majutus; seni on vanglast vabanejate<br />

jaoks teenuste kättesaadavuse selgitamine puudulik ja puuduvad ka kindlad<br />

standardid; ebaselge on eri ametkondade vastutus vanglast vabaneja aitamisel)<br />

• Laiendada kutseõppeprogramme (vanglast vabanenuil pole alati võimalusi<br />

tööturul vajalike oskuste arendamiseks, sobivatesse programmidesse on<br />

pikad ooteajad; vanglas pakutava kutseõppe vastavuse tagamiseks tööturu<br />

vajadustega peavad vanglaametnikud tegema koostööd töö- ja teenustepakkujatega)<br />

• Arendada täiendava hariduse saamise võimalusi nii vangide kui personali<br />

jaoks<br />

• Koolitada majutusega tegelevaid ametivõime (enam kui 10% vabanenuist<br />

on kodutud enne ja pärast vabanemist, eriti linnades; subsideeritud kortereid<br />

neile sageli ei anta)<br />

3. Muudatused praktikas<br />

• Katseaja spetsiifilised nõuded peavad põhinema individuaalses hindamisel<br />

Uuringute andmetel ei saa madala riskiga isikud kasu kõrge riskiga isikutele<br />

suunatud programmidest, vaid see võib anda vastupidist efekti (2006.<br />

aasta uuring 100 programmi kohta näitas, et sel juhul retsidiivsus kasvas<br />

29%; statsionaaris olevatel madala riskiga isikutel oli retsidiivsus suurem<br />

kui mittestatsionaaris; refereeritud allikas: Latessa ja Lowenkamp, 200652)<br />

• Katseaja lühendamine nõuete täitmisel (luua töörühm, mis analüüsiks<br />

katseaja optimaalset kestust, arvestades raviprogrammide osalemist jm,<br />

eesmärgiga siduda need katseaja lühendamise "ärateenimisega"; uuringud<br />

näidanud selliste stiimulite tulemuslikkust, võrreldes karistustega)<br />

• Kriminaalhooldusametnike koolitamine parema kontakti saamiseks hooldusalustega<br />

• Positiivsed stiimulid katseaja edukaks läbimiseks (nt motiveeriv intervjueerimine)<br />

• Juhiste väljatöötamine katseaja tehnilistele ja kriminaalsetele rikkumistele<br />

51 Colorado … (2008). 52 Latessa, E. J., & Lowenkamp, C. (2006). What works in reducing recidivism University of St. Thomas Law<br />

Journal, 3, 521–535.<br />

128<br />

129

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!