11. Retsidiivsus Eestis - Justiitsministeerium

RETSIDIIVSUS EESTIS 2010
6. VANGLAST VABANENUTE TOIMETULEK
RETSIDIIVSUS EESTIS 2010
viitab vanglas hõivatute kiiremale töölesaamisele). Vaatlusperioodil need
erinevused kuigivõrd ei muutunud. Vanglas hõivatute puhul oli palka saanute
osakaal pärast vabanemist enamasti vahemikus 50–70% (olenevalt vabastamise
aastast ja palga saamise aastast); vanglas mittehõivatute puhul jäi see
näitaja valdavalt suurusjärku 35–40%.
Analoogilised, kuid väiksemad erinevused ilmnesid ka eesti emakeelega ja
vene emakeelega isikute palga saamises: vanglast vabanenute seas on eestikeelsete
isikute seas olnud palka saanute osakaal keskmiselt 20–25% kõrgem
(valdavalt suurusjärgus 45–55%) kui vene emakeelega isikute puhul (enamasti
35–45%) ning need erinevused on püsinud.
Tabel 9. Vangistuse ajal hõivatud olnud isikute seas palka saanute osakaalu ja vangistuse
ajal hõivamata olnud isikute seas palka saanute osakaalu suhe (erinevus kordades)
Palga saamise aasta
Vabanemise aasta
2004 2005 2006 2007 2008
2004 2,7 1,5 1,3 1,3 1,3
2005 2,3 1,4 1,3 1,3
2006 2,1 1,5 1,4
2007 2,0 1,5
Vangistuses hõivatute ja mittehõivatute erinevused avaldusid ka pärast vanglast
vabanemist tööl oldud ajas, mida väljendab palga saamise kestus: hõivatute
puhul valdavalt 6–7 kuud, mittehõivatute puhul enamasti mitte enam kui 6
kuud. Suurim on see vahe olnud vanglast vabanemise aastal (1,3–1,6 korda
– neid saab võrrelda küll vaid juhul, kui vabanemised jaotusid aasta jooksul
sarnaselt); vabanemisele järgnenud aastatel jäid erinevused valdavalt alla 20%.
Üldine keskmine palga saamise kestus oli ligikaudu 6 kuud.
Tabel 10. Palga saamise keskmine kestus kuudes vanglas hõivatute ja mittehõivatute
puhul vanglast vabanemise ja palga maksmise aasta järgi
Vabanes
vanglast
2004
2005
2006
2007
Palga maksmise
aasta
Palga saamise keskmine kestus kuudes
Hõivatud Hõivamata Vahe (%)
2004 5,4 3,7 46
2005 6,2 5,2 20
2006 6,9 6,1 13
2007 6,7 6,3 7
2008 6,6 6,5 2
2005 5,7 3,7 56
2006 6,5 5,7 13
2007 7,0 6,0 18
2008 6,7 6,4 5
2006 5,5 4,0 38
2007 6,2 5,7 9
2008 6,5 6,0 9
2007 5,4 4,1 30
2008 6,3 5,7 9
Tabel 11. Eesti emakeelega ja vene emakeelega palka saanute osakaalu suhe
(erinevus protsentides)
Vabanemise
Palga saamise aasta
aasta
2004 2005 2006 2007 2008
2004 35% 34% 29% 18% 23%
2005 24% 20% 26% 22%
2006 30% 18% 17%
2007 26% 25%
Haridustaseme järgi moodustatud rühmade võrdluses oli palka saanute
osakaalus samuti suuri vahesid, kuid kõikumised olid aastati suured ja püsivaid
erinevusi ei saa välja tuua. Vaid kutsehariduse puhul võis täheldada püsivalt
kõrgemat palka saanute osakaalu (valdavalt 50–60%). Kõrgharidusega
isikute väike arv26 ei luba neid teistega võrrelda, kuid mitmel aastal olid nende
näitajad kõige kõrgemad (üle 60%).
Vanglast vabanenu poolt toime pandud kuriteo liiki arvestades on palka
saanute osakaal teistest kõrgem olnud narkokuritegude ja joobes sõidukijuhtimise
eest karistatutel (enamasti 55–60%).27 Madalaim on palka saanute
osakaal olnud peamiselt varguste puhul (enamasti 35–45%) ning mõnel juhul
ka vägivallakuritegude, röövimiste ja kelmuste toimepanijate puhul.
6.3. Haridustase ja töötus
Vanglast vabanenute haridustase tervikuna ning sealhulgas end tööotsijana
arvele võtnute haridustase on püsivalt olnud tunduvalt madalam kui registreeritud
töötute puhul tervikuna ning vahe on veelgi suurem võrdluses hõivatud
elanikkonnaga – seega halvendab vanglast vabanenute madal haridustase
oluliselt nende väljavaateid tööd saada (Tööturu …, 2006).
Aastatel 2004–2007 vanglast vabanenutest enam kui pooled (55–58%) olid
vabanemisel vaid põhi- või veelgi madalama haridusega – niisuguse haridustaseme
puhul pole tavaliselt veel omandatud erialaseid oskusi ja see ongi on üks
26 Olenevalt vabanemise aastast 25–37 isikut
27 Arvestades ka väikese isikute arvuga gruppe (tapjad, seksuaalkurjategijad) oli see näitaja kõrgeim seksuaalkuriteo
eest karistatutel ning ühel juhul (2007 vabanenud) tapmise eest karistatutel.
64
65