11. Retsidiivsus Eestis - Justiitsministeerium

RETSIDIIVSUS EESTIS 2010
7. VANGLAST VABANENUTE RETSIDIIVSUS JA SEDA MÕJUTAVAD TEGURID
RETSIDIIVSUS EESTIS 2010
aasta kevadel. Uue tapmise pani ta toime ligi kümme kuud pärast vabanemist.
Varasemaga sama liiki kuriteo panid kõige sagedamini uuesti toime varguse
eest karistatud isikud (ühe aasta jooksul 26–35% ning kahe aasta jooksul
40–43%); neile järgnesid korduva joobes sõidukijuhtimise eest karistatud
(vastavalt 6–16% ning 23–29%). Varguste puhul võivad statistikat vähesel
määral mõjutada pisivargustega seotud seadusemuudatused.32
Suhteliselt harva panid varasemaga sama liiki kuriteo uuesti toime seksuaalja
narkokuriteo eest karistatud (kahe aasta jooksul mitte üle 6%). Eri aastatel
vanglast vabanenute võrdluses selgeid trende ei ilmne.
selt kõrge). Ühe aasta jooksul pani uue kuriteo toime 41–44% meestest ning
keskmiselt kolmandik naistest.
Joonis 32. Vanglast vabanenute osakaal, kes pani toime mis tahes liiki uue kuriteo
12 kuu jooksul pärast vabanemist vanglast, soo ja vabanemise aasta järgi (%)
Joonis 31. Vanglast vabanenute osakaal, kes 12 kuu jooksul pärast vabanemist pani
uuesti toime sama liiki kuriteo (varasema kuriteo liigi ja vanglast vabanemise aasta järgi)
Aastatel 2004–2006 vabanenud meeste puhul oli sama näitaja kahe aasta
jooksul pärast vabanemist 14–15 protsendipunkti kõrgem kui ühe aasta puhul,
jäädes vahemikku 55–59%. Naiste väikese arvu tõttu olid näitajad muutlikumad
ning uue kuriteo toimepanijate osakaal ulatus 41%-st (2005. aastal
vabanenud) kuni 55%-ni (2006. aastal vabanenud).
7.5. Retsidiivsus sotsiaal-demograafiliste tunnuste järgi
Allpool käsitletakse vanglast vabanenute poolt mis tahes liiki uute kuritegude
toimepanemisest ühe ja kahe aasta jooksul pärast vabanemist sotsiaaldemograafiliste
ja kriminaalset karjääri kajastavate tunnuste kaupa.
7.5.2. Vanus
Retsidiivsuse määr on olnud kõige kõrgem alaealisena vangistatud isikute seas
ning vähenenud vanuse suurenedes. Selgesuunalisi muutusi aastatel 2004–
2007 vabanenute retsidiivsuses vanuserühmiti ei ilmne.
7.5.1. Sugu
Meeste retsidiivsus üldjuhul ületas naiste retsidiivsust nii ühe kui kahe aasta
alusel (v.a 2006. aastal vabanenute puhul, kus naiste puhul oli näitaja suhteli-
32 15.03.2007 kuni 27.07.2008 oli väheväärtusliku (alla 1000-kroonise) asja vargus raskendavate asjaolude puudumisel
karistatav vaid väärteona karistusseadustiku § 218 alusel, olenemata juhtumite arvust. 28.07.2008 jõustus
karistusseadustiku säte (§ 199 lõige 2 punkt 9), mille järgi on olenemata tekitatud kahju suurusest alates kolmandast
vargusest tegu kuriteoga (süstemaatilise vargusega).
74
75