11. Retsidiivsus Eestis - Justiitsministeerium
11. Retsidiivsus Eestis - Justiitsministeerium
11. Retsidiivsus Eestis - Justiitsministeerium
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
RETSIDIIVSUS EESTIS 2010<br />
9. RETSIDIIVSUSRISKI HINDAMINE MENETLUSE ERI ETAPPIDES<br />
RETSIDIIVSUS EESTIS 2010<br />
oli valimis 26, narkokuritegudes 11, vargustes 36, röövimistes ja muudes varavastastes<br />
kuritegudes 24 ning joobes sõidukijuhtimises 4.<br />
Uurimistöö plaan nägi ette kohtuotsuste analüüsi, kuid see ei osutunud<br />
mõttekaks, sest maakohus ei pea esitama otsuses argumente, kuidas lahenduseni<br />
jõuti.40 Kohtuotsuste asemel analüüsiti enne tähtaega vabastamise määrusi,<br />
mille puhul, nagu hiljem küsitlustulemuste ja intervjuude tulemusena selgus,<br />
oli retsidiivsusriski hindamise olulisus menetlejate hinnangul tunduvalt suurem.<br />
Siiski pole kohtus karistuse suhtes otsuse langetamisega seonduv analüüsist päris<br />
välja jäänud, vaid kasutatud on küsitlusest ning intervjuudest saadud andmeid.<br />
Menetluse lõpetamise määruste kasutamise eesmärk on näidata, kuidas<br />
hinnatakse retsidiivsusriski inimestel, kes panid toime vähem tõsiseid rikkumisi<br />
ja keda pole varem enamasti kriminaalkorras karistatud. Nii prokuratuur<br />
kui kohus leiavad, et neid inimesi ei tule vangistuse kaudu ühiskonnast eraldada<br />
ja neid on võimalik mõjutada ka muid kriminaalkaristuse liike kohaldamata<br />
ja kohtulikku kriminaalmenetluse läbi viimata. Nii peaks see olema<br />
kõige väiksema riskitasemega rühm kriminaalmenetluses. Ka ei ole nende<br />
otsuste puhul retsidiivsusriski hinnates enamasti võimalik tugineda isikute<br />
varasematele rikkumistele kui retsidiivsusriski näitajatele.<br />
Vahistamismäärused ja enne tähtaega vabastamise määrustes käsitletakse<br />
ühiskonna turvatunnet puudutavaid küsimusi ja need on enamasti seotud<br />
raskemaid kuritegusid toime pannud isikutega. Põhimõtteliselt otsustatakse<br />
vahistamise puhul, kas on turvaline lubada kuriteos kahtlustataval inimesel<br />
jätkata menetluse ajal elu vabaduses või tuleks ta isoleerida. Enne tähtaega<br />
vabastamise puhul on küsimus vastupidine: kas inimene on valmis elama<br />
vabaduses ilma, et ta muutuks ohuks teistele ühiskonna liikmetele.<br />
9.2. Millal hinnata retsidiivsusriski<br />
Nii prokurörid kui kohtunikud seisavad menetluse käigus vähemalt korra,<br />
tihti ka korduvalt silmitsi olukorraga, kus võiks hinnata kuriteo toimepannud<br />
inimese retsidiivsusriski. Mõnikord on tegu küsimusega, milline on parim<br />
viis mõjutada kurjategijat kuritegude toimepanemisest loobuma, teinekord<br />
aga, kuidas tagada parimal viisil teiste ühiskonnaliikmete turvalisus ja heaolu.<br />
Küsitluses pakuti vastanutele variandid võimalikest otsusekohtadest, kus retsidiivsusriski<br />
hindamine võiks analüüsi autorite hinnangul oluline olla. Vastajad<br />
pidid märkima nimekirjast kuni kaks otsustuskohta, kus nende meelest on<br />
retsidiivsusriski hindamine kõige olulisem.<br />
Selgus, et kõige olulisemaks peetakse retsidiivsusriski hindamist vangistatud<br />
isiku vabastamisel karistuse kandmisest enne karistuse lõpu saabumist.<br />
Joonis 41. Palun valige kaks olukorda, kus teie hinnangul on retsidiivsusriski<br />
hindamine kõige olulisem. (n=120, kõik vastanud märkisid kaks vastust)<br />
<strong>Retsidiivsus</strong>riski hindamise prioriteetsust enne tähtaega vabastamiste otsustamisel<br />
märgiti ära ka intervjuudel, näiteks leidis üks kohtunik, et retsidiivsusrisk<br />
on peamine asi, mida isiku vabastamise puhul kaaluda tuleks. Karistuse<br />
määramisel ja menetluse oportuniteediga lõpetamisel tuleb menetlejal<br />
eelkõige arvestada teo toime pannud isiku süüga, vahistamisel aga lisaks uute<br />
kuritegude toimepanemise ohule menetlusest kõrvale hoidumise riskiga.<br />
Enne tähtaega vabastamine on avalikkuse suure tähelepanu all. Meedia<br />
toob enne tähtaega vabastamiste juures tihti esile just uute kuritegude toimepanemise<br />
riski, näiteks tapmise või seksuaalkuritegude eest karistatud isikute<br />
puhul. Olukord, kus enne karistuse lõpptähtaega vabanenud inimene on toime<br />
pannud uue kuriteo, toob vastava otsuse langetajatele tihti kaasa ka avalikkuse<br />
tähelepanu ja huvi vabastamise otsuse motiivide vastu.<br />
Vahistatu retsidiivsusriski hindamist pidas kõige olulisemaks 26 vastanut,<br />
tuleb aga arvestada, et juba seadus kohustab vahistamise puhul arvestama uute<br />
kuritegude toimepanemise ohuga.<br />
Pisut enam kui iga neljas vastanu märkis olulise retsidiivsusriski hindamise<br />
kohana ära isiku karistusest tingimisi vabastamise (17 vastanut) ja põhikaristuse<br />
liigi määramise (16 vastanut). Mõlema otsuse puhul on retsidiivsusriski<br />
hindamise vajadus tuletatav vanglakaristuse isoleerimisfunktsioonist. Kuna<br />
kõrge retsidiivsusriskiga isikud ohustavad kaitstavaid õigushüvesid, siis nende<br />
puhul on vanglakaristuse rakendamine isoleerimise eesmärgil enam põhjendatav<br />
ja seda tuleb ka põhjalikumalt kaaluda. Põhikaristuse liigi määramise<br />
puhul leidsid prokurörid ühel intervjuul, et retsidiivsusriski ennustamine on<br />
eriti oluline juba väljakujunenud retsidiivsusega isikule karistuse taotlemisel.<br />
Alternatiivsete karistuste puhul tuleks valida variant, mis väljakujunenud<br />
käitumismustrit võimalikult palju muuta suudaks.<br />
40 Põhistatud otsus tuleb kohtunikul esitada vaid juhul, kui kohtumenetluse pool teatab soovist kaevata otsus edasi<br />
ringkonnakohtusse.<br />
94<br />
95
Change language