11. Retsidiivsus Eestis - Justiitsministeerium

RETSIDIIVSUS EESTIS 2010
5. VANGLAST VABANENUID ISELOOMUSTAVAD TUNNUSED
RETSIDIIVSUS EESTIS 2010
Kui mõni neist isikutest oli ühe ja sama aasta jooksul korduva vangistuses
viibimise tõttu siin nimetatud alustel vabastatud aasta jooksul korduvalt, valiti
viimane vabastamine (arvesse ei võetud vahistatuna vanglas viibimist).
Vaatluse alt jäeti välja kõik vahistatud. Retsidiivsuse aspektist ei paku huvi
ja jäeti seetõttu analüüsist välja ka väike arv süüdimõistetuid, kes vabastati
ravimatu raske haiguse tõttu või saadeti teise riiki vanglakaristust kandma;
samuti vanglas surnud isikud ja puuduva, vigase või ebastandardse (nt välisriigi)
isikukoodiga isikud15.
Üks ja sama isik võis olla toime pannud eri liiki kuritegusid ning olla
vangi mõistetud ja vanglast vabanenud vaatlusperioodi jooksul mitu korda.
Analüüsis arvestatakse kõiki vangistuse mõistmist tinginud kuritegusid, mitte
vaid raskeimat kuritegu. Seega võib üks ja sama isik esineda korduvalt:
• eri aastatel vabanenute hulgas;
• ühel ja samal aastal vabanenute puhul eri liiki kuritegusid toime pannud
isikute loeteludes (mitme sama liiki kuriteo16 toimepanemisel arvestatakse
iga isikut vaid üks kord).
Kõikides vaadeldavates rühmades (nt 2004. aastal vabanenud, kes viibisid
vanglas tapmise või mõrva tõttu) esineb iga isik alati üks kord. Andmed
kajastavad isikute, mitte nende sooritatud kuritegude arvu (eeskätt varavastaste
kuritegude eest võidi ühe kohtuotsusega määrata vanglakaristus mitme
kuriteo eest korraga; harvem juhtus seda raskete vägivallakuritegude puhul).
Vangi mõistmise tinginud kuritegude puhul arvestatakse nii KarS-i kui ka
kriminaalkoodeksi alusel registreeritud kuritegusid (nn varasemad kuriteod),
pärast vabanemist aga vaid KarS-i alusel registreeritud kuritegusid (nn uued
kuriteod). Üks isik võis olla toime pannud mitu sama või eri liiki kuritegu.
Kõik andmed kajastavad isikute arvu, mitte nende sooritatud kuritegude arvu.
Mõnel juhul vaadeldakse vaid suurema isikute arvuga kuriteoliike.
Tabel 3. Vaatlusalused kuriteoliigid
Kuriteoliigi nimetus tekstis Tähistus joonistel KarS §-d KrK §-d
Tapmine Tapmine 113, 114 100, 101
Vägivald Vägivald 121, 263 113, 195 lg 2 ja lg 3
Seksuaalkuritegu
Seks kt
141, 142, 143, §-d 115, 1151,
1431, 144, 145, 146 116, 117, 118, 119
Narkootikumide
2102 lg 2,
Narko 184
vahendamine
2025 lg 3 ja lg 4
Vargus Vargus 199 139, 140 lg 1
Röövimine Röövimine 200 141, 140 lg 2
209, 210, 211,
Kelmus
Kelmus
212, 213
143
Joobes sõidukijuhtimine Joobes juhtimine 424 204 lg 3
5.2. Vanglast vabanenute sotsiaal-demograafiline koosseis
Vanglast vabanenud isikutest moodustasid vaatlusalustel aastatel 92–94%
mehed, mis on veidi enam kui meeste osakaal kuritegusid toime pannud
isikute hulgas.17
Tabel 4. Vanglast vabanenud isikute arv ja osakaal vastavalt soole ja vabanemise
aastale18
Arv
Osakaal
2004 2005 2006 2007 2004 2005 2006 2007
Mees 2064 2423 2205 2530 91,7% 94,1% 93,2% 93,9%
Naine 188 151 160 163 8,3% 5,9% 6,8% 6,1%
KOKKU 2252 2574 2365 2693 100% 100% 100% 100%
Vanglast vabanenute vanust kajastatakse edaspidi isikute vanglasse saabumise
kuupäeva järgi, mis võimaldab muu hulgas välja tuua alaealisena vanglasse
sattunud isikute rühma. Seega tuleb arvestada, et vanglast vabanemisel oli
isikute vanus sellest vanglas viibimise aja võrra suurem – enamikul jäi see alla
ühe aasta (vt allpool vangistuse kestusest).
Vanglast aastatel 2005–2007 vabanenute seas vähenes alaealiste osakaal.
Vabanenute keskmine vanus (mediaan) vangistuse alguses oli ligikaudu 28
aastat (v.a 2004. aastal) ning vabanemisel 29 aasta ringis.
15 Puuduva või ebastandardse isikukoodiga isikuid oli vanglast vabanenute seas 2004. aastal 37 (1,6%), 2005.
aastal 17 (0,7%), 2006. aastal 13 (0,5%) ja 2007. aastal 11 (0,4%).
16 Kuriteoliiki arvestatakse alati KarS-i või kriminaalkoodeksi paragrahvi täpsusega, eristamata lõikeid ja punkte.
17 Kriminaalmenetlusregistri andmetel on meeste osakaal kuriteo toimepanemises kahtlustatavatest ja süüdistatavatest
viimastel aastatel olnud 89…90%.
18 Tabel kajastab andmeid vaid nende süüdimõistetute vabastamise kohta, kes vabastati eespool kirjeldatud alustel.
52
53