11. Retsidiivsus Eestis - Justiitsministeerium
11. Retsidiivsus Eestis - Justiitsministeerium
11. Retsidiivsus Eestis - Justiitsministeerium
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
RETSIDIIVSUS EESTIS 2010<br />
9. RETSIDIIVSUSRISKI HINDAMINE MENETLUSE ERI ETAPPIDES<br />
RETSIDIIVSUS EESTIS 2010<br />
vabandust.“ Kümme korda on karistatud, ikkagi ta lubab kohtus. … Ta lihtsalt<br />
teab, et kohtus tuleb kõrvad lonti lasta ja öelda, et mina olen kõiges süüdi ja enam<br />
kunagi ei tee. (Väljavõte intervjuust, prokurör)<br />
Ja kui ta töökohast saab juba palka, siis on risk, et ta toitu varastama läheb, jälle<br />
väiksem. Aga teine oluline asi on see, et ta on hõivatud kellast kellani. … Aga<br />
mõnikord, kui selle iseloomustuse peale kuskile firmasse helistad, siis öeldakse, et<br />
sellist inimest meil ei tööta ja sellist inimest, kes sinna on alla kirjutanud, meil<br />
üldse ei eksisteeri juhatuses. … Ja siis mõtled, et kas hakkaks tormi veeklaasis<br />
tegema või ei hakkaks. Üldjuhul teed kaitsjale niimoodi ja ei hakka, sest sa ei viitsi<br />
sellega tegeleda, sul ei ole lihtsalt aega selle jaoks. (Väljavõte intervjuust, kohtunik)<br />
Töökoht on oluline, võimaldab aega sisustada, millegagi seotud olla lisaks sellele,<br />
et ta elatusallika annab. Aga ma arvan ka, et kui ikkagi tegelikult see retsidiivsus<br />
või risk on kõrgendatud, siis ega töökoht ei sega ka kuritegude toimepanemist.<br />
(Väljavõte intervjuust, kohtunik)<br />
Joonis 45. Kui oluline on järgmiste tegurite arvestamine reaalse vanglakaristuse<br />
mõistmisel (n = 59–60)<br />
Vastanud leidsid, et reaalse vanglakaristuse mõistmist mõjutas enim varasem<br />
karistatus, vaid ühe vastanu meelest oli see väheoluline. Selline hinnang võiks<br />
tähendada, et reaalne vanglakaristus mõistetakse kõige väiksema tõenäosusega<br />
seni karistamata inimesele ja kõige suurema tõenäosusega juba mitu korda<br />
karistatud inimesele.<br />
Selles mõttes ka see varasem karistatus, see sõltub. Kui on seal kaks tükki, siis see<br />
sind nii ei häiri. Kui sa ikka vaatad seda süüdistusakti ja vaatad, et 11 korda<br />
karistatud – see tekitab kohe sellise reaktsiooni, et: "Nonoh, ega me sulle siin pai<br />
tegema ka ei hakka.“ Eks ikka vaatame ja arvestame, aga see jah, päris kõva<br />
näitaja, ütleme nii. (Väljavõte intervjuust, kohtunik.)<br />
2007. aasta kohtupraktika uuring (Klopets ja Reinthal, 2009) sellist trendi ei<br />
kinnitanud: vanglakaristust määrati varem karistatud ja karistamata inimestele<br />
samaväärselt.<br />
Reaalse vanglakaristuse mõistmisel peeti oluliseks ka süüdistatava<br />
hinnangut oma käitumisele, tema alkoholi- või narkosõltuvust ja seda, kas<br />
tal on hetkel töökoht. Nagu vahistamiste puhul kaalutakse ka reaalse vangistuse<br />
mõistmisel vabaduse võtmist suurema hoolega, kui inimesel on püsiv<br />
töökoht. Hinnanguid intervjuudest nende tegurite arvestamise kohta:<br />
Kui ta tuleb, ütleb sulle tõesti kohtuistungil, et "kuradi Eesti vabariik, mina pole<br />
seda vabariiki tahtnud ja nüüd ma pean siin nälgima ja kõiges on riik süüdi<br />
ja kõik teised on ümberringi süüdi“, siis on tõesti väga tõenäoline, et ta läheb ja<br />
paneb homme midagi Prismast pihta. (Väljavõte intervjuust, kohtunik)<br />
Enamasti nad ütlevad pisarsilmi, et: "Ma enam kunagi midagi ei tee, palun<br />
Kokkuvõttes hinnatakse karistust määrates retsidiivsusriskile viitavatest<br />
teguritest enim seda, kas isik on ka varem kuritegusid toime pannud. Ilmselt<br />
näitab selle teguri ülekaalukas arvestamine, et enamlevinud kuriteokoosseisude<br />
puhul tuleb korduvust hinnata igal juhul, kuna see määrab, kas karistus<br />
on kergem või raskem. Oluliseks peetakse ka karistust kergendava asjaoluna<br />
arvesse võetavat kahetsust, kui on alust uskuda, et see on siiras.<br />
Enamik küsitletud prokuröre ja kohtunikke pidas retsidiivsusriski hindamist<br />
karistuse taotlemisel ja määramisel optimaalseks. Ent leidus menetlejaid,<br />
kes nägid menetluspraktikas kalduvust riski alahinnata.<br />
<strong>Retsidiivsus</strong>riski ülehindamine tähendaks seda, et määratav karistus ei<br />
vastaks isiku süüle ja tooks ilmselt kaasa ka rangema karistuspraktika (nt<br />
reaalne vanglakaristus inimesele, keda saaks ka kergemate vahenditega mõjutada).<br />
Riski alahindamine võib aga tähendada kahte: ühelt poolt seda, et<br />
menetlejatel pole võimalik riski adekvaatselt hinnata (kuna arvesse tuleb võtta<br />
paljusid tegureid, mille kohta saadava info hulk ja usaldusväärsus on erineva<br />
tasemega), teiselt poolt tagajärjena aga seda, et pigem mõistetakse süüdistatavale<br />
kergem kui raske karistus.<br />
9.6. Riski hindamine enne tähtaega vabastamisel<br />
Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine on <strong>Eestis</strong> reguleeritud<br />
mitmes õigusaktis, sh karistusseadustikus, vangistusseadustikus ja kriminaalmenetluse<br />
seadustikus. Võimalus vabastamist taotleda sõltub kuriteost: teise<br />
astme kuriteos või ettevaatamatusest esimese astme kuriteos süüdi mõistetul on<br />
võimalik vabaneda poole aasta möödumisel vangistuse algusest. Esimese astme<br />
kuritegude puhul tekib võimalus, kui mõistetud karituse ajast on kantud 2/3.<br />
106<br />
107
Change language