11. Retsidiivsus Eestis - Justiitsministeerium

RETSIDIIVSUS EESTIS 2010
4. SÜÜDIMÕISTETUTE RETSIDIIVSUS
RETSIDIIVSUS EESTIS 2010
4. SÜÜDIMÕISTETUTE RETSIDIIVSUS
Süüdimõistetute retsidiivsuse uurimine on vangist vabanenute retsidiivsuse
uurimise kõrval üks enam levinud meetodeid. Samas on süüdimõistetute
retsidiivsust keeruline uurida, sest reaalse vanglakaristuse korral on uute kuritegude
toimepanemise võimalused hoopis piiratumad kui näiteks rahalise või
tingimisi karistuse korral.
Ka vanglas on võimalik uusi kuritegusid toime panna, kuid need on enamasti
vanglaspetsiifilised ja üldise retsidiivsusnäitaja raames on neid raske hinnata.
Ka tekitaks olukord, kus retsidiivsust hinnataks kõigi kohtuotsuste alusel, osa
isikute puhul retsidiivsuse topelthindamise.
Seetõttu ei käsitle analüüs nende isikute retsidiivsust, kes on asunud kandma
reaalset vanglakaristust. Nende retsidiivsust arvutatakse alates hetkest, mil nad
jälle vabaduses on (vt 7. ptk, „Vanglast vabanenute retsidiivsus ja seda mõjutavad
tegurid“). Siin on juttu nende isikute retsidiivsusest, kellele kohus ei
määranud reaalset vanglakaristust, vaid keda on karistatud tingimisi kohaldamata
jäetud vangistusega, rahalise karistusega või kelle puhul on vangistus
asendatud üldkasuliku tööga. Kuna vanglasse karistust kandma siirdub vaid
väike osa kõikidest kriminaalkorras süüdi mõistetutest, siis kajastub käesolevas
analüüsis ikkagi suurem osa kohtuotsuseid.
4.2. Üldine retsidiivsus
Kohtus süüdimõistetute puhul on üheaastane retsidiivsuse määr 24%, mis
tähendab, et iga neljas süüdimõistetu, kes ei lähe vanglasse karistust kandma,
paneb uue kuriteo toime ühe aasta jooksul. 2007. aastal pani aasta jooksul uue
kuriteo toime 1438 süüdimõistetut 6019-st. Esimese kolme kuu jooksul pärast
kohtuotsust paneb uue kuriteo toime 8% süüdimõistetutest.
Kuue esimese kuuga pärast kohtuotsust kasvab retsidiivsuse määr 14%-ni, järgmise
kuue kuuga veel 10% võrra ning ajavahemikul 12.–18. kuuni on kasv 6%.
4.1. Andmestik
Analüüsi andmestik kajastab nende isikute andmeid, kelle suhtes jõustus
2008. või 2007. aastal süüdimõistev kohtuotsus. 2006. aasta andmeid polnud
võimalik kasutada, kuna nende kvaliteet on analüüsi jaoks liialt kehv. Varasemate
aastate andmed ei olnud kättesaadavad.
Süüdimõistetute andmestiku põhjal tehti päring E-toimiku süsteemist,
kus iga süüdimõistmise kuupäeva juurde võeti sellele järgnev kahtlustatavana
ülekuulamise kuupäev. Nii oli võimalik teada saada, kas päringu hetkeks oli
süüdimõistetut üle kuulatud, ja kui oli, siis mis aja jooksul – see annab kõige
selgema arusaama sellest, kui kiiresti süüdimõistetu uue kuriteo toime pani.
Kui sama isiku suhtes jõustus aasta jooksul mitu otsust, siis jäeti kõigis
andmestiku liikides sisse vaid viimane otsus. Peatüki lõpus on toodud ka
üldkasulikku tööd teinud isikute retsidiivsusnäitajad, mis põhinevad varasema
uuringu andmestikul.
Joonis 16. Isikute osakaal, kes panid toime mis tahes liiki uue kuriteo 3 kuni 18
kuu jooksul pärast seda, kui nende suhtes oli tehtud süüdimõistev kohtuotsus
Võrreldes 2007. aastaga süüdimõistetute retsidiivsuses võrreldavates andmetes
muutusi ei ole.
4.3. Retsidiivsus kuriteo liigi järgi 10
Uusi kuritegusid panevad keskmisest enam toime varguste eest karistatud
isikud: 757-st süüdimõistetust pani aastaga uue kuriteo toime 251 inimest
(33%).
10 Analüüsis kasutusel olnud kuritegude nimekiri on toodud viiendas peatükis tabelis 3 (ainult KarS kuriteod).
42
43