11. Retsidiivsus Eestis - Justiitsministeerium
11. Retsidiivsus Eestis - Justiitsministeerium
11. Retsidiivsus Eestis - Justiitsministeerium
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
RETSIDIIVSUS EESTIS 2010<br />
9. RETSIDIIVSUSRISKI HINDAMINE MENETLUSE ERI ETAPPIDES<br />
RETSIDIIVSUS EESTIS 2010<br />
Joonis 51. Määrustes väljatoodud retsidiivsusriskile viitavad asjaolud (määruste<br />
põhjal, mis sisaldasid vähemalt üht asjaolu, n=119)<br />
Muude asjaolude all toodi välja väga erinevaid tegureid, mis võisid kas<br />
suurendada või vähendada inimese võimalusi vanglast vabaneda. Kaks näidet:<br />
Muu hulgas hindas kohtunik vabastamist toetavaks asjaolu, et vangla kaplani<br />
sõnul on kinnipeetav erakordselt musikaalne ning pärast (vanglas) muusikaga<br />
tegelema hakkamist oli tema käitumises märgata olulisi positiivseid muudatusi.<br />
(Harju maakohtu määrus asjas 1-08-6875)<br />
Isikut oli vangistuses karistatud distsiplinaarkorras 17 korda, sealhulgas üheksa<br />
korda paigutatud reeglite rikkumise eest kartserisse. Teisalt oli isik esitanud<br />
avalduse tööle võtmiseks ja omandanud haridust, muu hulgas puusepp-müürsepa<br />
eriala, osalenud MTÜ korraldatud projektis ja tegelenud vaibakudumisega.<br />
Vabastamisel sai peamiseks takistuseks siiski tema varasem kuritegu – alaealise<br />
vägistamine –, mille puhul kohus arvas, et enne tähtaega vabastamine võib<br />
riivata kannatanu õiglustunnet. (Viru maakohtu määrus asjas 1-08-13806)<br />
Kokkuvõttes jagunesid määrused põhjalikkuselt kaheks peaaegu võrdse suurusega<br />
rühmaks. Vähem põhistatud määrustes piirduti vaid vabastamise eelduseks<br />
olevate asjaolude nentimisega, kõige põhjalikumates määrustes analüüsiti<br />
mitmekülgselt nii isikust endast kui ka keskkonnast tulenevaid riske, mis<br />
soodustavad või takistavad uute kuritegude toimepanemist.<br />
Näiteid paremini põhistatud määrustest:<br />
Isikut oli korduvalt kriminaalkorras karistatud, peamiselt alkoholijoobes toime<br />
pandud kuritegude eest. Kuid reaalset vangistust kandis ta esimest korda, pidas<br />
korrast kinni, on enda sõnul motiveeritud õiguskuulekalt elama ja pöördunud arsti<br />
poole, et alkoholiprobleemist vabaneda. Samuti oli tal vabaduses garanteeritud<br />
töö- ja elukoht. Kohus leidis, et „tema elamistingimused vabaduses ning eeldused<br />
hakkamasaamiseks on head“. (Tartu maakohtu määrus asjas 1-08-6306)<br />
Isik oli varem karistatud kolmel korral, parasjagu kandis karistust raske kehavigastuse<br />
tekitamise eest. Ent leidus palju vabastamist toetavaid ja retsidiivsusriski<br />
maandavaid tegureid: alaline töötamine vabaduses viibides, motivatsioon<br />
muutuda ja toetav sotsiaalvõrgustik. Vangistuses viibides rikkumisi ei esinenud,<br />
osales sotsiaalprogrammides. Kuna lisariskiteguriks oli alkoholi tarvitamine, siis<br />
määras kohtunik „uue kuriteo toimepanemise riskide vähendamiseks“ lisakohustuse<br />
mitte tarvitada alkoholi. (Tartu maakohtu määrus asjas 1-08-12368)<br />
Isik käitus vanglas korrektselt, allus reeglitele; vangistuse käigus õppis, astus ka<br />
ülikooli. Pärast vabanemist ootab teda töökoht, naine ja kaks last. Kuriteod pani<br />
toime alkoholijoobes, samas vangistuse keskel probleemiga tegelenud ja avaldanud<br />
soovi vabaduses osaleda AA tugirühmas. Neid tegureid arvesse võttes<br />
leitakse, et kõik see aitab kohtu hinnangul kaasa tema edaspidisele õiguskuulekale<br />
käitumisele. (Viru maakohtu määrus asjas 1-08-12819)<br />
9.6.3. Erinevused otsuse liigi ja vangistuse pikkuse järgi<br />
Kohtunikud põhistavad enam neid määruseid, kus nad otsustavad vangi<br />
vabastada. Määrustest, kus toodi välja viis kuni kuus retsidiivsusriskile viitavat<br />
asjaolu, oli kuues otsustatud kinnipeetav vabastada ja ühes mitte vabastada.<br />
Vabastamise otsusega määrustes tõid kohtunikud keskmiselt välja 3,4 korduvkuritegevuse<br />
riskile viitavat asjaolu, ülejäänud otsustes 2,3 asjaolu.<br />
Kindlat seost kuritegude eest mõistetud vanglakaristuse pikkuse ja väljatoodud<br />
riskitegurite arvu vahel on raske välja tuua, sest erinevused nelja rühma<br />
vahel ei olnud väljatoodud asjaolude arvu mõttes suured. Siiski ilmnes, et pikimaid<br />
vangistuse perioode sisaldava rühma puhul oli hindamise põhjalikkus<br />
keskmisest väiksem.<br />
9.6.4. Erinevused kuriteoliigiti ja kohtuti<br />
Vangistatu toime pandud kuritegude liikide alusel tehtud analüüs näitas,<br />
et kuriteoliik ei mõjutanud väljatoodud riskide arvu oluliselt. Kõige enam<br />
toodi riske välja mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise (KarS § 424) eest<br />
määratud karistuste puhul. See on suuresti seletatav asjaoluga, et varasema<br />
karistusseadustiku redaktsiooni kohaselt oli see tegu karistatav vaid korduvkuriteona<br />
ning ilmselt oli nende kuritegude toimepanijate seas ka enam alkoholisõltlasi,<br />
mida määrustes suure tõenäosusega ka mainiti. Võrreldes teiste<br />
kuriteoliikidega toodi korduvrikkumise ohule viitavaid tegureid vähem välja<br />
eluvastaste kuritegude puhul.<br />
Kolmest maakohtust olid kõige põhjalikumalt põhistatud Tartu maakohtu<br />
määrused, milles toodi välja keskmiselt 3,2 retsidiivsusriskile viitavat asjaolu,<br />
116<br />
117
Change language