11. Retsidiivsus Eestis - Justiitsministeerium

RETSIDIIVSUS EESTIS 2010
7. VANGLAST VABANENUTE RETSIDIIVSUS JA SEDA MÕJUTAVAD TEGURID
RETSIDIIVSUS EESTIS 2010
(33–37%), kuid kahe aasta jooksul vahe vähenes ning jäi keskmiselt suurusjärku
25%. Eesti emakeelega ja vene emakeelega isikute võrdluses oli vahed
sarnased, kuid veidi suuremad.
Tabel 17. Vanglast vabanenute osakaal, kes pani toime mis tahes liiki uue kuriteo 12 ja
24 kuu jooksul pärast vabanemist rahvuse, emakeele ja vanglast vabanemise aasta järgi
12 kuu jooksul 24 kuu jooksul
2004 2005 2006 2007 2004 2005 2006
Rahvus Eestlane 37% 33% 33% 34% 52% 49% 47%
Venelane 49% 48% 48% 45% 62% 61% 61%
Muu rahvus 42% 41% 47% 44% 60% 56% 67%
Emakeel Eesti 36% 33% 33% 34% 51% 49% 47%
Vene 49% 48% 49% 46% 63% 62% 63%
Vanglast aastatel 2004–2007 vabanenute seas on retsidiivsus olnud suurim
määratlemata kodakondsusega isikutel, kellest pärast vabanemist ühe aasta
jooksul panid uue kuriteo toime ligikaudu pooled (46–52%). Eesti kodanike
seas jäi ühe aasta jooksul uue kuriteo toime pannud isikute osakaal enamasti
alla 40 protsendi.
Vanglast igal aastal vabanenud Vene kodanike arv oli suhteliselt väike
(106–119 inimest) ning nende puhul on näitajad olnud muutlikumad, olles
enamasti samas suurusjärgus Eesti kodanikega. Teiste riikide kodanikke on
vanglates olnud sedavõrd vähe, et neid ei saa eraldi näidata.
korrektselt võrreldavad ja seetõttu ei saa siinkohal esitada andmeid eri aastatel
vabanenute kohta.
Näiteks üks kord ja mitu korda vangis viibinute retsidiivsuse määra erinevustest
sobivad andmed 2006. aastal vanglast vabanenute kohta, kus ilmnes
enam kui kahekordne vahe ühe aasta retsidiivsuse puhul ning enam kui poolteisekordne
vahe kahe aasta retsidiivsuse puhul:
• ühe aasta jooksul pärast vabanemist pani uue kuriteo toime üks kord vangis
olnutest 26% ning korduvalt vangis olnutest 55%;
• kahe aasta jooksul pärast vabanemist pani uue kuriteo toime vastavalt 42%
ja 68% isikutest.
7.6. Retsidiivsus vanglast vabastamise aluse järgi
Märkimisväärsed erinevused retsidiivsuse tasemes ilmnevad vanglast erineval
alusel vabastatute puhul. Püsivalt kõige kõrgem ning sealjuures väga stabiilne
on retsidiivsuse määr reaalse vanglakaristuse lõpuni kandnutel, kellest pani
pärast vabanemist ühe aasta jooksul uue kuriteo toime 48–49% ja kahe aasta
jooksul 62–63%. Aastatel 2005–2006 vabanenute puhul järgnesid retsidiivsuse
määralt neile lühiajalise reaalse vanglakaristuse ehk nn šokivangistuse ära
kandnud isikud (vt ptk 1.2).
Tabel 18. Vanglast vabanenute osakaal, kes pani toime mis tahes liiki uue kuriteo 12
ja 24 kuu jooksul pärast vabanemist, kodakondsuse ja vanglast vabanemise aasta järgi
12 kuu jooksul 24 kuu jooksul
2004 2005 2006 2007 2004 2005 2006
Eesti 41% 38% 37% 37% 56% 52% 52%
Venemaa 44% 34% 38% 41% 61% 47% 54%
Määratlemata 48% 48% 52% 46% 61% 63% 62%
7.5.5. Vanglakaristuste arv
Teistes riikides läbi viidud uuringutes on täheldatud vanglakaristuste arvu
ja retsidiivsuse selget seost: mida suurem on isiku vanglakaristuste arv, seda
suurem on tema risk panna toime uusi kuritegusid (vt lähemalt ptk 2.2 „Retsidiivsusnäitajad
teistes riikides“). Varasemate vanglakaristuste arvu kajastav
tunnus on vanglate infosüsteemis vabanenute kohta küll olemas, kuid kahjuks
ei ole andmed aastatel 2004–2007 vabanenute kohta tehnilistel põhjustel
Joonis 35. Pärast vabanemist 12 kuu jooksul uue kuriteo toime pannud isikute
osakaal vabastamise aluse ja vabanemise aasta järgi
78
79