11. Retsidiivsus Eestis - Justiitsministeerium

RETSIDIIVSUS EESTIS 2010
8. RETSIDIIVSUSRISKILE VIITAVAD TEGURID PROKURÖRIDE JA KOHTUNIKE HINNANGUL
RETSIDIIVSUS EESTIS 2010
Enne intervjuud saadeti osalejaile küsimused, mis võimaldas neil juba varem
oma mõtteid koondada. Lähtuvalt vestluse kulust küsiti lisa- ja selgitavaid
küsimusi, kusjuures hiljem toimunud intervjuudel (Tartu, Kohtla-Järve) küsiti
ka arvamust mõningate varasematel intervjuudel väljendatud seisukohtade
asjus.
Intervjuudeks ja dokumendianalüüsiks kogutud materjali põhjal koostati
küsimustik, millele juhuslikult valitud prokurörid ja kohtunikud said vastata
internetis Questionpro tarkvara abil 2009. aasta sügisel. Küsimustik saadeti
125 isikule (75 prokuröri ja 50 kohtunikku). Kuna täitmine oli vabatahtlik,
saadi täielikud vastused veidi vähem kui pooltelt küsitletutest.
125 inimesest, kellele ankeedid ametlikule e-posti aadressile saadeti, saadi
täielikud vastused 60 küsitletult, seega oli vastamismäär 48%.
Oma ametikoha märkisid küsitluses ära kõik vastanud, 38 prokuröri ja 22
kohtunikku. Kõige enam täidetud ankeete saabus Lõuna piirkonnast (20)38.
Kuna muidu anonüümses küsitluses märkisid oma ametikoha ja tööpiirkonna
ära kõik vastanud, siis oli võimalik vastuseid analüüsida ka nende
lõigete alusel.
8.2. Risk kuriteo liigi järgi
Nii Eesti retsidiivsusuuring kui ka teiste maade uuringud näitavad, et teatud
kuritegudega kaasnev retsidiivsusrisk on kõrgem kui teistel. Küsitluses paluti
osalenutel ära märkida, kui kõrgeks nad peavad korduvrikkumiste teoimepanemise
ohtu erinevaid kuritegusid toime pannud isikute puhul. Selline küsimuse
asetus võimaldas teada saada, milliseid kurjategijaid peavad vastajad eriti
suure retsidiivsusriskiga isikuteks toime pandud teo liigi alusel. Hindamisskaala
iga liigi kohta oli järgmine: väga kõrge, kõrge, keskmine, madal, väga
madal.
38 Piirkonnad on tähistatud järgmiselt: Põhja piirkond (Harju maakohtu (MK) ja Põhja ringkonnaprokuratuuri
(RP) tööpiirkond Harjumaa), Viru piirkond (Viru MK ja Viru RP tööpiirkonnad Ida- ja Lääne-Virumaa),
Lõuna piirkond (Tartu MK ja Lõuna RP tööpiirkonnad Tartu-, Põlva-, Jõgeva-, Võru-, Viljandi- ja
Valgamaa) ja Lääne piirkond (Pärnu MK ja Lääne RP tööpiirkonnad Saare-, Hiiu-, Lääne-, Pärnu-, Raplaja
Järvamaa).
Joonis 37. Vastanute arv, kes märkisid küsimusele „Milliseks peate kurjategija
retsidiivsusriski isiku puhul, kes on pannud toime ühe järgnevatest tegudest“
vastuseks „väga kõrge“ ja „kõrge“ (n=60)
Kõrgeima retsidiivsusriskiga rühmaks (enim vastuseid hinnanguga „väga
kõrge“) peeti varguse toime pannud isikuid. Kohtunike ja prokuröride
hinnangud väga palju ei erinenud, kuid võis täheldada, et varaste retsidiivsusrisk
hinnati mõnevõrra kõrgemaks Põhja piirkonnas – ilmselt mh seepärast,
et Tallinnas pannakse toime enamik Eestis registreeritud varguseid (Ahven
ja Salla, 2009) ja ka enamik süstemaatiliselt vargusi toime pannud isikuid
tegutseb Tallinnas.
Retsidiivsusriski poolest peeti ohtlikkuselt järgmiseks narkokurjategijaid.
Peaaegu iga kolmas vastaja pidas nende retsidiivsusriski väga kõrgeks. Üllatuslikult
lahknesid siin kahe piirkonna vastanute arvamused: kui Lõuna piirkonnas
pidasid peaaegu kõik vastanud seda riski kõrgeks või väga kõrgeks, siis
Lääne piirkonnas ei pidanud seda väga kõrgeks ükski kohtunik ega prokurör.
Samas on narkomaania levik nendes kahes piirkonnas üsna sarnane. Ohvriuuringu
järgi (Statistikaamet, 2010a) on Lõuna ja Lääne piirkonnas narkomaaniaga
kokku puutunud 10–12% elanikest, Põhja piirkonnas oli selliseid
inimesi 48% ja Virus 44%. Suuremalt ei erine kaks piirkonda ka küsimuse
suhtes, kas küsitletule on pakutud narkootikume või tunneb ta isiklikult
mõnda narkomaani. Ilmselt ei saa seda küsitluse tulemust pidada piirkondlikuks
eripäraks, tegu on konkreetsete vastanute juhuslikult kattunud kogemuse
representatsiooniga.
84
85