11. Retsidiivsus Eestis - Justiitsministeerium

RETSIDIIVSUS EESTIS 2010
LISAD
RETSIDIIVSUS EESTIS 2010
reageerimiseks (ühtlustada praktikat, arvestades rikkumise raskust ja isiku
riski ühiskonnale ning vastutust kannatanu ees; positiivset laadi ja karistusliku
reaktsiooni suhe p.o 4:1)
• Eelistada tööhõivet kohtuprotsessile (minimiseerida kohtus viibimist ja sel
põhjusel töökatkestusi, tagada võimalikult stabiilne töö; koolitada selles
küsimuses kohtunikke ja kriminaalhooldusametnikke)
• Laiendada koduaresti kasutamist vangla asemel (sh katseaja rikkumisel
vangisaatmise asemel)
• Vanglast vabastamisel selgitada isiku teenuste vajadus (mh pakkuda vautšereid
vms esmaste teenuste saamiseks – sh majutus, esmased ravimid,
nt insuliin, psühhiaatriline nõustamine, sõltuvusravi jm; vabanenul peaks
aitama vältima kõrge riskiga isikuid ja kohti)
• Töötada välja standardiseeritud hindamisprotokoll süüdimõistetute kohta
kasutamiseks läbivalt kogu õiguskaitsesüsteemis (k.a ametniku poolseid
hinnanguid sisaldav info; infot regulaarselt uuendada eriti oluliste otsustuste
eel; pidev kvaliteedikontroll; kehtestada kord ametkondadevaheliseks
andmevahetuseks; isiku hindamisel peaks osalema kõik ametkonnad alates
kohtueelsest menetlusest – kõik see on vajalik korrektsioonimeetmete tulemuslikkuse
hindamiseks)
• Arendada majutusvõimalusi karistatute jaoks (sh vaimuhaiged, puudega jt
erivajadustega isikud)
• Arendada vanglate koostööd võimude ja erasfääriga kutseõppe ning töövõimaluste
laiendamiseks
• Vanglast vabanejale pakkuda võimalust saada soovitukiri tööandja jaoks
(julgustada vanglaid andma soovituskirju, kui isik soovib ja see on kohane)
• Selgitada tehniliste vahendite abil vanglast toimuva kaugõppe võimalusi
(et kinnipeetav ei kaotaks aega või õppes osalemise võimalust, kui ta viiakse
ühest vanglast teise)
• Pikendada teenuste pakkumiste aega (vanglaamet peaks eelistama hangetes
raviteenuste, narko- ja alkoholitestimise jms pakkujaid, kes pakuvad kellajaliselt
ja/või nädalalõpu pikemaid teenuseaegu)
• Kriminaalhoolduskomisjone auditeerida ja pakkuda neile abi väljastpoolt
• Suurendada paindlikkust kriminaalhooldusaluste jaoks (kontorite tööaegu
laiendada ja rõhk panna rohkem välitööle kontorivisiitide asemel; uurida
võimalusi madala riskiga isikute jaoks nn teatamispunktide kasutamiseks)
• Võimaldada vaestel vanglast vabanenutel maksetega viivitamist 2–4 nädalat
(nt kahjude kompenseerimine kannatanutele, trahvid, laste toetamine;
katseajal esimestel päevadel on õigusrikkumiste ja katseaja nõuete rikkumise
risk kõige suurem)
• Kohaldada pereprogramme negatiivse mõju vähendamiseks lastele (nt ema
saab vanglas olla koos lapsega)
4. Kulude vähendamine
• Kasutusele võtta katseaja nõuete rikkujatele suunatud programm, et vähendada
rikkujate vanglasse saatmist.
Reaktsioon p.o võimalikult kiire rikkumise järel, suurendada leebemate
meetmete ja stiimulite kasutamist; kasutada enam meetmeid, mis ei vaja
kohtu otsust; parandada kriminaalhooldusametnike kohtu suhtlemist,
koolitada kriminaalhooldusametnikke. Näiteks California osariigis on
koostatud niisuguseid rikkumisi käsitlev maatriks sanktsiooni määramiseks
ning järjepideva ja efektiivse reaktsiooni tagamiseks.
• Hea käitumise puhul 30–60 päeva varasem vabastamine (v.a tehniliste
rikkujate puhul), kui tegu pole karistusega isikuvastase kuriteo eest (k.a
varasemad kuriteod).
Tegu on „väljateenitud“ ning mitte automaatse vabastamisega; saadav sääst
tuleb paigutada kindlasse retsidiivsuse vähendamiseks mõeldud fondi.
130
131