11. Retsidiivsus Eestis - Justiitsministeerium
11. Retsidiivsus Eestis - Justiitsministeerium
11. Retsidiivsus Eestis - Justiitsministeerium
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
RETSIDIIVSUS EESTIS 2010<br />
8. RETSIDIIVSUSRISKILE VIITAVAD TEGURID PROKURÖRIDE JA KOHTUNIKE HINNANGUL<br />
RETSIDIIVSUS EESTIS 2010<br />
levinud teadmisega, et hälbiva käitumise tippaeg on noorukieas. Küsitluse<br />
tulemused said kinnitust ka intervjuudes:<br />
Mingis vanuses jääb retsidiivsus juba vähemaks. Egas midagi, inimesed rahunevad<br />
maha. Võib-olla just isikuvastaste puhul paistab see rohkem silma, aga ka<br />
varguste puhul. Teatud vanuses inimesed on üldse altimad kuritegusid sooritama.<br />
(Väljavõte intervjuust, prokurör)<br />
Vanust retsidiivsusriski ennustava tegurina hinnati teistest vähem tähtsaks<br />
Viru piirkonnas – sealsest kümnest vastanust kuus pidas seda vähe mõjutavaks<br />
ja vaid neli oluliselt mõjutavaks.<br />
Ligi pooled vastanud leidsid, et kurjategija sugu mõjutab retsidiivsusriski<br />
oluliselt. Kõik vastanud pidasid meeste retsidiivsusriski naiste omast kõrgemaks.<br />
Ka see tulemus on kooskõlas nii kriminoloogilise teadmisega meeste<br />
tunduvalt suuremast hälbivusest kui ka ilmselt prokuröride ja kohtunike<br />
igapäevakogemusega (nt 95% vangidest on mehed – Ahven ja Jakobson, 2009,<br />
lk 101).<br />
Kurjategija rahvust prokurörid ja kohtunikud retsidiivsusriski oluliselt<br />
mõjutava tegurina ei näinud. Vaid kolm vastanut arvas, et rahvus mõjutab<br />
oluliselt korduvkuritegevuse riski.<br />
Rahvuse juures sai vastata ka lisaküsimusele, milles taheti teada, kas kohtunikud<br />
ja prokurörid peavad kõrgemaks eestlaste või <strong>Eestis</strong> elavate muude<br />
rahvuste esindajate retsidiivsusriski. 47 vastanust neli arvas, et eestlased on<br />
kõrgema riskiga kui siin elavad muulased, 35 vastanut avaldas vastupidist<br />
arvamust.<br />
Arusaam muulaste suuremast retsidiivsusest põhineb ilmselt prokuröride<br />
ja kohtunike kogemusel, sest kurjategijate hulgas on vene keelt emakeelena<br />
kõnelevate inimeste osakaal suurem kui rahvastikus tervikuna (samas). Mõistagi<br />
ei saa väita, nagu oleks venelased oma rahvuse tõttu kuritegelikule käitumisele<br />
altimad kui eestlased. Tegu võib olla n-ö vahendatud tunnusega ehk<br />
rahvuse kaudu avalduvad muud tegurid, mis inimest kuritegelikule käitumisele<br />
suunavad (nt majanduslikud tingimused, vanuseline struktuur, kõrgem<br />
tööpuuduse määr).<br />
Kohtunikud pidasid rahvust üldiselt olulisemaks näitajaks kui prokurörid.<br />
Piirkonniti tajuti rahvust teistest märgatavalt vähem olulise mõjutajana Lääne<br />
piirkonnas ja olulisema mõjutajana Põhja piirkonnas. Lõuna piirkonnas tajuti<br />
suhteliselt suuremana eestlaste korduvkuritegevuse riski, kõik Viru piirkonna<br />
vastanud pidasid suuremaks muulaste retsidiivsusriski.<br />
Kurjategijate perekonnaseisu pidasid vastajad tulevaste rikkumiste toimepanemise<br />
kohalt küll suuremaks mõjutajaks kui rahvust, ent vähem tähtsaks<br />
kui sugu ja vanust. Kuus vastanut kümnest leidis, et perekonnaseis mõjutab<br />
seda riski vähesel määral, umbes iga viies vastanu pidas seda oluliseks mõjutajaks.<br />
Ülekaalukalt kõige suurema riskiga rühmaks peeti vallalisi, mis viitab<br />
ilmselt sellele, et perekondlikult seotud inimeste retsidiivsusriski peetakse<br />
väiksemaks. Mõnevõrra olulisemaks pidasid perekondlikke sidemeid kohtunikud.<br />
Elukaaslase mõju partneri kriminaalsele käitumisele leidis käsitlemist ka<br />
mitmel fookusrühmaintervjuul. Tallinna intervjuul avaldati arvamust, et<br />
abikaasadel puudub sageli kontroll kaaslase üle, samuti pidavat kurjategijad<br />
tihtilugu oma perekonnaseisu välja tooma lootuses saavutada soodsamat<br />
ostust. Intervjuul osalenud suhtuvad sellistesse inimestesse kriitiliselt:<br />
Perekond tavaliselt ei ole see, ei mõjuta teda. Olgu sul viis last või olgu sul kaks<br />
last või olgu sul rase naine või mis iganes, et: „Oo, see on mind nii mõjutanud,“<br />
see on tavaliselt jama jutt, põhiline on sõbrad ikkagi ja see mingi sõltuvus pigem<br />
… (Väljavõte intervjuust, prokurör)<br />
Tartu intervjuul aga toodi abikaasat välja just kuritegeliku käitumismustriga<br />
inimeste päästmisvõimalusena, eriti juhul, kui isiku probleemid on alguse<br />
saanud perekonnast, kus ta üles kasvas. Abikaasal kui inimesel väljastpoolt<br />
sünniperekonda võib sel juhul olla positiivne mõju. Oma perekonna loomist<br />
nooremate kurjategijate puhul, eriti kui see on seotud lapse sünniga, peeti ka<br />
Viru ringkonna intervjuul üheks oluliseks retsidiivsusriski vähendavaks teguriks.<br />
Samas leiti ka, et kui isik juba kord abielus olles endiselt kuritegusid<br />
toime paneb (nt juhib korduvalt joobes olles autot), ei ole perekonnal sellele<br />
isikule järelikult olulist mõju.<br />
8.3.2. Haridus ja töökoha olemasolu<br />
Veebiküsitlusele vastanud leidsid peaaegu üksmeelselt, et kõrgema haridustasemega<br />
isikute retsidiivsusrisk on väiksem kui madalama haridustasemega<br />
isikutel. 60 vastanust vaid üks oli teisel arvamusel.<br />
Püsivat töökohta pidasid küsitletud väga oluliseks retsidiivsusriski vähendavaks<br />
teguriks. Selles kahtles vaid kaks prokuröri.<br />
Veebiküsitluste käigus uuriti osalejatelt arvamust töökoha olemasolu mõju<br />
kohta peamiselt enne tähtaega vabastamise otsuse langetamise osas. Tallinna<br />
intervjuul leiti, et töökoha puudumine on väiksema tähendusega tegur kui<br />
varasem rikkumine.<br />
Kui inimesel ei ole tööd ja elukohta, siis on suurem šanss, aga samas võib<br />
ta ka pudeleid korjata, ta ei pea kuritegu toime panema, võimalusi on ikka<br />
erinevaid. (Väljavõte intervjuust, prokurör)<br />
Püsiv töökoht räägib menetluses kuriteo toime pannud inimese kasuks,<br />
kuid mingist piirist see enam olulist rolli ei mängi: näiteks vahistamisotsuste<br />
puhul tuleb selle vajalikkust hoolikalt kaaluda, et mitte asjata põhjustada<br />
olukorda, kus inimene oma töö kaotab. Kui aga inimene on stabiilselt<br />
88<br />
89
Change language