11. Retsidiivsus Eestis - Justiitsministeerium
11. Retsidiivsus Eestis - Justiitsministeerium
11. Retsidiivsus Eestis - Justiitsministeerium
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
RETSIDIIVSUS EESTIS 2010<br />
RETSIDIIVSUS EESTIS 2010<br />
2.2. Overall recidivism .......................................................................... 174<br />
2.3. Recidivism according to the type of criminal offence ..................... 175<br />
2.4. Recidivism with respect to other factors ......................................... 178<br />
2.5. Recidivism according to the basis of termination ........................... 180<br />
3. Recidivism of convicted offenders ....................................................... 182<br />
3.1. Database ........................................................................................ 182<br />
3.2. Overall recidivism .......................................................................... 183<br />
3.3. Recidivism according to the type of criminal offence ..................... 184<br />
3.4. Recidivism with respect to other factors ......................................... 185<br />
3.5. Recidivism according to the type of principal punishment<br />
and procedure ................................................................................. 188<br />
4. Characterizing features of people released from prison ..................... 190<br />
4.1. Database ........................................................................................ 190<br />
4.2. Socio-demographic composition of people released from prison ... 192<br />
4.3. Prior criminal offences of people released from prison ................... 195<br />
4.4. Prison activities of people released from prison ............................. 196<br />
4.5. Bases for the release from prison .................................................... 197<br />
4.5.1. Electronic surveillance ............................................................ 198<br />
4.6. Duration of imprisonment ............................................................. 198<br />
5. Recidivism of people released from prison<br />
and factors influencing it ..................................................................... 201<br />
5.1. Methodology ................................................................................. 201<br />
5.2. Overall recidivism of people released from prison .......................... 202<br />
5.3. Overall recidivism of people released from prison taking into<br />
consideration the type of prior criminal offences ............................ 203<br />
5.4. Repeated commission of criminal offences of the same type<br />
by people released from prison ....................................................... 204<br />
5.5. Recidivism of people released from prison by<br />
socio-demographic characteristics ................................................ 206<br />
5.5.1. Sex of criminal offenders ......................................................... 206<br />
5.5.2. Age of criminal offenders ......................................................... 207<br />
5.5.3. Education of criminal offenders ............................................... 207<br />
5.5.4. Nationality, mother tongue and citizenship<br />
of criminal offenders ............................................................... 208<br />
5.5.5. Number of criminal offenders’ prison sentences ......................... 209<br />
5.6. Recidivism according to the bases for release from prison ............. 210<br />
5.7. Engagement in activities of criminal offenders in prison ............... 211<br />
5.8. Re-imprisonment of criminal offenders ......................................... 212<br />
ALLIKAD/REFERENCES .................................................................. 213<br />
SISSEJUHATUS<br />
<strong>Retsidiivsus</strong>e ehk kuritegude korduva toimepanemise uuringud on juba aastakümneid<br />
olnud üks põhilisi kriminoloogia uurimisvaldkondi. <strong>Retsidiivsus</strong>e<br />
taseme hindamiseks kasutatavad meetodid võib jagada kaheks.<br />
Tagasivaatelistes uuringutes vaadatakse isikute rühma puhul varem toimepandud<br />
kuritegusid ja nende arvu. Üks levinumaid võtteid on hinnata retsidiivsust<br />
vanglas karistust kandvate isikute andmete põhjal. Näiteks 1998.<br />
aastal oli 33,6% Eesti vangidest karistatud esimest korda (Saar jt, 2002, lk<br />
331), 2008. aastal oli see näitaja 30% (Ahven ja Jakobson, 2009, lk 104).<br />
Teine korduvkuritegevuse uuringu tüüp, järgnevusuuring, käsitleb retsidiivsust<br />
kui mingile sündmusele järgnevat käitumist teatud aja jooksul. Uuringute<br />
valim hõlmab enamasti süüdimõistetuid või vanglast vabanenuid, kelle<br />
puhul uuritakse näiteks kuriteo toimepanemist kahe aasta jooksul, mille indikaatoriks<br />
võib olla kas kahtlustatavana kinnipidamine, uus süüdimõistmine<br />
või uuesti vanglasse sattumine. Olenevalt valimi koostamise põhimõtetest<br />
erinevad ka retsidiivsusmäärad suuresti: ühelt poolt on vanglast vabanenute<br />
retsidiivsus kõrgem kui süüdimõistetute üldkogumil või mõnel selle erikogumil,<br />
nt rahalise karistusega isikutel; teiselt poolt on perioodi jooksul tagasi<br />
vanglasse sattunute osakaal väiksem kui uues kuriteos kahtlustatavana kinnipeetute<br />
osakaal. Seda tingib nii see, et osa kahtlustatavaid ei jõua kohtusse<br />
(rääkimata vanglast), kui ka menetluse pikkuse mõju: olenevalt kuriteoliigist ja<br />
muudest asjaoludest võib see väga palju erineda ning on selge, et näiteks aasta<br />
jooksul satub politseiga esmasesse kontakti tunduvalt enam inimesi kui kogu<br />
kriminaalmenetluse kaudu vanglasse tagasi.<br />
Käesolev töö on esimene retsidiivsuse järgnevusuuring <strong>Eestis</strong>. Sel viisil<br />
saadakse mitmekülgsemat ja ulatuslikumat infot kui tagasivaateliste uuringutega.<br />
Muu hulgas võimaldab see hinnata ka kriminaaljustiitssüsteemi efektiivsust<br />
korduvkuritegevuse vähendamisel: näiteks kui võrrelda vanglast enne<br />
tähtaega ja tähtaegselt vabanenute retsidiivsust ning selgub, et esimeste puhul<br />
on uusi kuritegusid sooritanute osakaal suurem, siis võib see viidata nii järelhooldussüsteemi<br />
ebaefektiivsusele kui ka otsuste tegijate vääradele valikutele.<br />
<strong>Retsidiivsus</strong>riski alahindamise mõju ühiskonna turvalisusele võib sellistel<br />
juhtudel olla väga selgelt tuntav.<br />
Hinnangud retsidiivsuse kohta ei tohi põhineda kõhutundel. Emotsionaalselt<br />
lähenedes kiputakse kuritegude korduva toimepanemise riski üle hindama.<br />
See viib kriminaalkorras karistatud inimeste suure osakaaluni rahvastikus ja<br />
suure vangide arvuni.<br />
Loomulikult on ohtlik ka retsidiivsust alahinnata: kui äsja vanglast vabanenu<br />
tapab inimese, on kindlasti põhjust küsida, miks see inimene vabaduses<br />
on ning mida mõtles inimene, kes ta vabadusse lubas.<br />
6<br />
7
Change language