11. Retsidiivsus Eestis - Justiitsministeerium
11. Retsidiivsus Eestis - Justiitsministeerium
11. Retsidiivsus Eestis - Justiitsministeerium
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
RETSIDIIVSUS EESTIS 2010<br />
9. RETSIDIIVSUSRISKI HINDAMINE MENETLUSE ERI ETAPPIDES<br />
RETSIDIIVSUS EESTIS 2010<br />
Eraldi sooviti teada, millised tegurid võivad menetlejate hinnangul mõjutada<br />
retsidiivsusriski alahindamist. Intervjuudes jäi kõlama, et prokuröride ja<br />
kohtunike kokkupuude vangiga on arutatavate asjade suure hulga tõttu väga<br />
lühike, mistõttu on neil raske hinnata, kas inimene on valmis naasma vabadusse<br />
seaduskuulekana. Kuna menetleja enda kokkupuude istungil osaleva<br />
kinnipeetavaga on väike, siis usaldataksegi pigem vangla ja kriminaalhoolduse<br />
antud arvamust.<br />
Veebiküsitluses uuriti edasi seda, millised on konkreetsed asjaolud, mis<br />
menetlejate hinnangul viivad retsidiivsusriski alahindamiseni.<br />
Joonis 47. Millised tegurid mõjutavad teie meelest eelkõige retsidiivsusriski<br />
alahindamist (n=47)<br />
Kõige enam vastanuid arvas, et eelkõige mõjutavad retsidiivsusriski alahindamist<br />
kaks teineteisega seotud tegurit: kinnipeetava käitumine vanglas ja<br />
vangla arvamus tema kohta.<br />
Intervjuude põhjal võib öelda, et käitumist vanglas hinnati vähemalt kahest<br />
vaatenurgast.<br />
• Ühelt poolt leiti, et halb käitumine vanglas pärsib inimese võimalusi enne<br />
tähtaega vabaneda: Kui kellelgi on distsiplinaarkaristused, kui need on peal ja<br />
on isikuvastane tegu olnud seal ette, siis ei tule kõne allagi, et ta läheb kõndima.<br />
(Väljavõte intervjuust, kohtunik)<br />
• Teiselt poolt toodi aga välja, et hea käitumine vanglas ei pruugi tähendada<br />
inimese suutlikkust ka vabaduses samal moel toime tulla: Aga isegi<br />
siis, kui tal distsiplinaarkaristusi ei ole, ka see ei tähenda, et ta kohe on valmis<br />
kriminaalhoolduse alla minna. Vahepeal see puhas käitumine vanglas, laitmatu<br />
käitumine, vahepeal see võib näidata, et ta lihtsalt harjunud selle režiimiga ja<br />
on lihtsalt tark vang, kes teab, et: „Ma pean istuma väga vaikselt, et enne tähtaega<br />
vabadusse minna.“ (Väljavõte intervjuust, kohtunik)<br />
Samas ei väljendu inimese tegevus vanglas ainult distsiplinaarrikkumistes,<br />
vangil on võimalik ka näiteks õppida, osaleda sotsiaalprogrammides ja töötada.<br />
Küsitluses uuriti ka menetlejate arusaama nende tegevuste mõjus enne tähtaega<br />
vabastamise otsusele. Selgus, et enne tähtaega vabastamisel peeti kõige<br />
tähtsamaks siiski juba eelmainitud distsiplinaarrikkumiste olemasolu, mida<br />
pidasid väga oluliseks enam kui pooled vastanud. Järgnesid enam-vähem samal<br />
tasemel sotsiaalprogrammides osalemine, töötamine ja hariduse omandamine.<br />
Distsiplinaarrikkumiste puhul juhtisid küsitletud tähelepanu asjaolule, et<br />
need rikkumised on olemuselt väga erinevad ja seetõttu tuleks nendesse ka<br />
erinevalt suhtuda. Mitte igasugune korrarikkumine ei ole suureks retsidiivsusriski<br />
näitajaks.<br />
Näed tema distsiplinaarkaristusi ja milles need rikkumised on seisnud, kas ta on<br />
kedagi solvanud või on tal tõesti olnud seal mingi keelatud ese, küll toidukeetmiseks<br />
mingisugune veekeetmise spiraal. Mina ei arva, et see spiraali omamine<br />
näitab seda, et ta kindlasti tuleb välja ja paneb uue kuriteo toime. (Väljavõte<br />
intervjuust, kohtunik)<br />
Kui sa vaatad, et tal on 12 distsiplinaarkaristust ja see on tõesti umbes nii,<br />
et pioneerilaagris, et lina ei olnud sirge või mingid niisugused asjad ... Mõni<br />
inimene on lihtsalt niivõrd energiline ja emotsionaalne, et ta ongi selline. Ta ei<br />
olegi võimeline päris totaalselt sellele rangele režiimile seal alluma. (Väljavõte<br />
intervjuust, kohtunik)<br />
Hariduse omandamist ja töötamist pidasid kohtunikud ja prokurörid oluliseks<br />
nii sisuka ajaveetmise kontekstis kui ka tulevikvõimaluste (haridus) ja kahjude<br />
hüvitamise kontekstis. Osalt väärtustati õppimist isegi enam kui töötamist,<br />
kuna õppimiseks on vaja sügavamat isiklikku huvi ja see näitab isiku tahet<br />
jätkata pooleli jäänud normikuulekat eluviisi. Sotsiaalprogrammides osalemist<br />
nähti aga ka kui võimalust „saada punkt kirja“.<br />
Aga see, kes endale punkte tahab, see võtab kõigepealt – programmides käin,<br />
leiba ei loobi, aga selle asemel, et … teine võib-olla rabab tööd, tema puhul on<br />
kõik kahjud hüvitatud, võib-olla saadan veel perele raha ... On sul see sotsiaalprogramm<br />
või ei, aga kui sa oled viimse sendini kõik kinni maksnud, mis sa<br />
kahju teinud oled, riigile kulud kinni maksnud, kogud vabanemiseks raha, oled<br />
saatnud oma lapsele sinna raha ... (Väljavõte intervjuust, kohtunik)<br />
110<br />
111
Change language