11. Retsidiivsus Eestis - Justiitsministeerium

RETSIDIIVSUS EESTIS 2010
6. VANGLAST VABANENUTE TOIMETULEK
RETSIDIIVSUS EESTIS 2010
peamisi põhjusi, miks tööd ei leita. Kõrgharidusega isikute vanglast vabanenute
hulgas on osakaal jäänud vahemikku 1–2% ning nende hilisem tööhõive
on olnud keskmisest kõrgem. Vaatlusperioodil vabanenute puhul haridustaseme
struktuuris arvestatavaid muutusi ei toimunud.
Näiteks olid 2007. aastal vanglast vabanenutest 58% põhi- või algharidusega,
38% kesk-, keskeri- või kutseharidusega ning 1% kõrgharidusega
(sh rakenduskõrgharidus).28 Kõigi registreeritud töötute puhul olid samad
näitajad vastavalt 24%, 65% ja 11% (Eesti Töötukassa, 2010) ning hõivatud
tööealise elanikkonna puhul 10%, 66% ja 24% (Statistikaamet, 2010c).
6.4. Hõive vanglas kui töö saamist soodustav tegur
Vanglas tööga, õppimisega ja/või sotsiaalprogrammiga hõivatud olnud isikud
on kõigil vaatlusalustel aastatel saanud palka kauem kui vanglas hõivamata
isikud. Selgeid muutusi aastatel 2004–2007 vabanenute puhul ei ilmne, kuid
2004. aastal vabanenute puhul – keda saab jälgida kõige pikema perioodi
jooksul – on kõnealuste rühmade vahed iga aastaga vähenenud.
Tabel 12. Palga saamise keskmine kestus kuudes vanglast vabanemise aasta, palga
saamise aasta ja vangistuseaegse hõive järgi (arvesse võeti vaid palka saanud isikud)
Palga saamise aasta (alates vabanemisele järgnenud aastast)
Vabanemise
aasta
Hõivatud
Mittehõivatud
2005 2006 2007 2008 2005 2006 2007 2008
2004 6,2 6,9 6,7 6,6 5,2 6,1 6,3 6,5
2005 6,5 7,0 6,7 5,7 6,0 6,4
2006 6,2 6,5 5,7 6,0
2007 6,3 5,7
Tabel 13. Vanglast vabanenute mediaanpalk kuus vanglast vabanemise aasta, palga
saamise aasta ja vangistuseaegse hõive järgi (arvesse võeti vaid palka saanud isikud)
Vabanemise
aasta
Palga saamise aasta (alates vabanemisele järgnenud aastast)
Hõivatute/mittehõivatute
Hõivatud
Mittehõivatud
palga erinevus (%)
2005 2006 2007 2008 2005 2006 2007 2008 2005 2006 2007 2008
2004 3527 4886 5670 6402 3660 4334 5200 6595 -4% 13% 9% -3%
2005 4603 5823 6894 4053 5000 6000 14% 16% 15%
2006 6000 7000 4972 5945 21% 18%
2007 6560 6534 0%
Eesti emakeelega isikute mediaanpalk vabanemisele järgnenud kalendriaastal
on olnud püsivalt kõrgem kui vene emakeelega isikutel. Aastatel 2004–2006
vabanenute seas on eesti emakeelega isikute palk olnud 9–18% kõrgem,
kusjuures selgesuunalisi muutusi nende vahekorras ei ilmnenud. Erandiks olid
2007. aastal vabanenud, kelle 2008. aasta mediaanpalk erines vaid 1%. Statistikaameti
andmetel oli 2007. aastal kogu elanikkonnas 16-aastaste ja vanemate
eestlaste netosissetulek keskmiselt 17% kõrgem kui mitte-eestlastel (Statistikaamet,
2010b).
Vanglast vabanenu poolt toime pandud kuriteoliigi ja palgataseme seoste
kohta ei saa kindlaid järeldusi teha, sest aastati on näitajad olnud üsna kõikuvad
(vaid kelmuse eest karistatute puhul on mediaanpalk olnud püsivalt teistest
madalam). Selgelt ja püsivalt teistest kõrgema palgaga rühma pole. Kuriteo liigi
järgi moodustatud rühmadevahelisi palgataseme erinevusi vähendab asjaolu, et
mitu eri liiki kuritegu toime pannud isikud kuulusid ühtaegu eri rühmadesse.
Vanglas hõivatute ühe kuu mediaanpalk on mittehõivatute palgataset ületanud
keskmiselt 15% (erinevused jäid enamasti vahemikku 9–21%).29 Mediaanpalga
suurus on aasta-aastalt tõusnud, ulatudes maksimumina hõivatute puhul
7000 kroonini kuus 2008. aastal.
28 Vanglate infosüsteemi andmetel. 3% kohta polnud haridustase teada.
29 Erandiks on 2004. a vabanenud, kelle puhul oli vangistuse ajal hõivatute palk 2005. ja 2008. aastal madalam,
kuid vahed jäid alla 4%. 2007 vabanenutel oli mediaanpalk kummagi rühma puhul praktiliselt sama (erinevus
0,4%).
Joonis 27. Vanglast 2004. aastal vabanenud isikute mediaanpalk kuus aastatel 2005–
2008 varasema kuriteo liigi järgi (osa isikuid kordub eri liikide puhul; kroonides)
66
67