11. Retsidiivsus Eestis - Justiitsministeerium

RETSIDIIVSUS EESTIS 2010
6. VANGLAST VABANENUTE TOIMETULEK
RETSIDIIVSUS EESTIS 2010
30 Saab öelda vaid seda, et seda ei teinud valdav enamik, nagu ka eespool märgitud. 2007. aasta jooksul vabanes vanglast
2693 süüdimõistetut; sama aasta lõpul oli vanglast vabanenud (k.a vahi alt tulnud) töötuna arvel 471 isikut.
Vanglast vabanenute haridustaseme ja mediaanpalga vahel vaatlusperioodil
selgeid seoseid ei ilmnenud, ehkki kõrgharidusega isikute mediaanpalk on
enamasti olnud kõrgeim (nende arv on aga liiga väike kindlate järelduste tegemiseks).
Töötukassa andmed vanglast vabanenud töötute arvu kohta ei ole täielikud,
kuna andmestik kajastab vaid neid vanglast vabanenuid, kes on end
töötuna registreerinud ja registreerimisel märkinud varasemaks tegevuseks
vanglas viibimise (viimane ei ole kohustuslik, kuid vanglas viibimine annab
õiguse saada toetust ka ilma nõudeta 180 päeva töötada). Näiteks ei pruugi
oma vanglas viibimisest teatada sellised isikud, kellel oli vabanemise järel
töökoht olemas või kes asusid õppima, olid haiged või töövõimetud või kasvatasid
väikest last ning tulid töötuna arvele alles hiljem. Sellisel juhul võib neil
viimase 6 kuuga olla tekkinud töötu toetuse saamiseks muu alus kui vanglas
viibimine ja eeldatavasti eelistavad vabanenud sel juhul viidata pigem õppimisele
või muule mõjuvale põhjusele kui vanglas viibimisele (Tööturu …, 2006).
Käesoleva peatüki kontekstis on oluline arvestada, et töötukassa andmetes
ei eristata vanglast vahistatuna ja süüdimõistetuna vabanenuid, mille tõttu
need arvud ei ole võrreldavad allolevate andmetega vanglast vabanenutele
töötutoetuse maksmise kohta. Ka pole võimalik öelda, kui suur osa vanglast
vabanenuist märkis end arvele võttes vanglas viibimist. Sotsiaalministeeriumi
hinnangul võis seda nt 2003.–2004. aastal vabanenutest märkida umbes üks
neljandik (samas).
Alates 2008. aasta lõpust on registreeritud töötute üldarv kiiresti kasvanud,
kusjuures tunduvalt kiiremas tempos kui end vanglast vabanenuna registreerinud
töötute arv samal ajal. Vanglast vabanenuna registreerunud töötuid oli
2007. aasta lõpul arvel 471, 2008. aasta lõpul 577 ja 2009. aasta septembri
lõpul 930 (perioodil kokku kasv peaaegu 2 korda). Sama aja jooksul tõusis
registreeritud töötute üldarv 14 050-lt 76 444-ni ehk koguni 5,4 korda (Eesti
Töötukassa, 2010). Niisugune areng on tööturul konkureerimise teinud vanglast
vabanenutele veelgi raskemaks ja lähiaastatel on positiivseid arenguid
vanglast vabanenute tööhõives raske oodata.
Töötutoetuse saajaid oli enim vanglast vabanemise aastal (keskmiselt
25–35%), mõnevõrra vähem vabanemisele järgnenud aastal (keskmiselt
15–25%) – need näitajad ei sõltu sellest, kellena vanglast vabanenu end
töötuna arvele võtmisel registreeris.30 Arvestades töötutoetuse saamise maksimaalset
kestust 270 päeva, on ootuspärane toetuse saajate osakaalu edasine
järsk langus: hilisematel aastatel sai toetust keskmiselt 7–8% ühel aastal vanglast
vabanenute arvust.
Keskmine toetuse saamise päevade arv aastatel 2005–2008 on vabanemise
aastat arvestamata olnud 95 päeva, jäädes vahemikku 80–119 (koos vabanemise
aastaga 94 päeva, vahemikus 75–119). Suuri erinevusi eri aastatel vabanenute
puhul ühel ja samal kalendriaastal toetuse saamise kestuses pole. Toetuse
saamise päevade arv oli kõige väiksem 2006. aastal (2004–2006 vabanenute
puhul), jäädes vahemikku 75–80 päeva.
Tabel 14. Keskmine töötutoetuse saamise kestus päevades 2004–2007 vanglast
vabanenute puhul31
Vabanemise
Toetuse saamise aasta
aasta
2004 2005 2006 2007 2008
2004 111 119 79 97 90
2005 91 80 94 88
2006 75 115 93
2007 88 97
Rühmade võrdluses oli töötutoetuse saajaid nii vanglast vabanemise aastal kui
sellele järgnenud aastal kõige vähem joobes sõidukijuhtimise eest karistatute
seas (mis on kooskõlas nende suhteliselt heade tööhõivenäitajatega); samuti
kõrgema haridusega isikute seas.
Varguste toimepanijate hulgas on töötutoetuse saajaid olnud vabanemisele
järgnenud kalendriaastal suhteliselt vähe, kuid erinevalt joobes juhtidest on
vargusi toime pannud isikute seas palka saanute osakaal olnud keskmisest
väiksem ning samal ajal retsidiivsus suurem (2/3 pani vabanemisele järgnenud
24 kuu jooksul toime mõne uue kuriteo). Muude kuriteoliikide puhul on
näitajad aastate jooksul suurtes piirides kõikuvad
Vanglas hõivatute puhul on töötutoetust saanute osakaal vabanemisele
järgnenud aastal olnud veidi kõrgem kui mittehõivatutel. Niisuguse erinevuse
põhjused pole teada, kuid näiteks mittehõivatute puhul on võib-olla
mõju avaldanud nende sagedasem kinnipidamine uue kuriteo toimepanemise
tõttu (mittehõivatute retsidiivsus on olnud suurem). Samas on vene emakeelega
isikute seas töötutoetust saanute osakaal olnud püsivalt suurem (ehkki ka
nende retsidiivsus on kõrgem) kui eesti emakeelega isikutel, mis viitab nende
raskemale olukorrale tööturul.
Töötuskindlustushüvitise saajaid oli aastatel 2004–2007 vanglast vabanenute
seas kõige enam 2005. aastal (23 ehk 0,9%) ning kõige vähem 2007.
aastal (11 ehk 0,4%). Isikute väikese arvu tõttu neil lähemalt ei peatuta.
31 Hoolimata töötutoetuse maksmise maksimaalsest perioodist 270 päeva võisid vanglast nt 2004. aastal vabanenud
saada muul alusel toetust ka mitu aastat hiljem (toetuse saamist puudutavates andmetes ei tehta vahet,
kellena isik on end arvele võtnud ja millisel alusel talle töötutoetust makstakse). Kõige väiksem isikute arv igas
tabelis toodud rühmas oli 130, mis on piisav keskmiste näitajate esitamiseks.
68
69