11. Retsidiivsus Eestis - Justiitsministeerium

RETSIDIIVSUS EESTIS 2010
RETSIDIIVSUS EESTIS 2010
hindamist, ametkondade koostöö tugevdamist jm. Kokku 66 soovitust koos
kommentaaridega on jaotatud nelja rühma (pikem ülevaade neist on lisas 2):
• õiguslikud meetmed;
• üldised põhimõtted töö tulemuslikkuse suurendamiseks (mh et meetmed
oleks kooskõlas uuringutega);
• muudatused praktikas, konkreetses töös (sama);
• kulude vähendamine.
Mitmes uuringus on selgitatud taastava õiguse (restoratiivõiguslike) meetmete
mõju. Niisuguste meetmetena käsitletakse rahvusvahelises kirjanduses
laia spektrit võtteid, mille läbivateks tunnusteks on tähelepanu keskendamine
konkreetsele kannatanule (tema vajadused) ning kahju mingil viisil hüvitamine
kurjategija poolt (tema vastutus) (Restorative …, 2004). Erinevate lepitusmeetmete
rõhuasetusi ja sellest tulenevat taastavat mõju on analüüsinud
Umbreit ja Grenwood (2000). Sherman ja Strang (2007) järeldavad oma
uuringus, et taastava õiguse meetmed on osutunud tulemuslikuks eeskätt
raskemate, sageli vägivallaga seotud kuritegude puhul, millel on olemas konkreetne
ohver.
3. MENETLUSE LÕPETAMINE OTSTARBEKUSEST
JA RETSIDIIVSUS
Legaliteedi printsiip kriminaalmenetluses tähendab, et kõigi kuritegudes kahtlustatavate
süü üle peab otsustama kohus, seega peaksid kõik kriminaalasjad
jõudma kohtusse. Nüüdisaegses kriminaalmenetluses on aga loodud võimalus
süü küsimust mitte otsustada ning lõpetada menetlus otstarbekuse kaalutlustel
(nn oportuniteedi põhimõttel). Ühelt poolt säästab selline võimalus
kriminaalmenetluses aega ja raha, teiselt poolt annab võimaluse kergemaid
kuritegusid toime pannud inimesi säästa kohtuprotsessist ja kriminaalkaristusega
kaasnevast negatiivsest märgist.
Kriminaalmenetluse seadustikus on otstarbekusest lõpetamise alused antud
paragrahvides 201–205. Enim on levinud lõpetamine avaliku menetlushuvi
puudumise tõttu (KrMS § 202).
Käesolev analüüs näitab, milline on nende isikute retsidiivsus, kelle suhtes
on prokurör menetluse otstarbekusest lõpetatud. Eeldatavalt peaks nende
isikute retsidiivsuse määr olema madalam võrreldes kohtusse jõudnud isikutega.
Esiteks kasutatakse avaliku menetlushuvi puudumise tõttu lõpetamist
eelkõige esimest korda kergemaid kuritegusid toime pannud isikute suhtes.
KrMS §-s 201 sätestatud lõpetamise alust, millega saadetakse teo toimepannud
isik alaealiste komisjoni, kasutatakse, nagu nimigi ütleb, alaealiste
puhul, kes pole oma noore ea tõttu tihti jõudnud korduvalt kuritegusid toime
panna ning kelle kuriteod on kergema loomuga. Mõnevõrra retsidiivsemad
on ilmselt need, kelle suhtes on menetlus lõpetatud karistuse ebaotstarbekuse
tõttu (KrMS § 203), kuna nende puhul lõpetatakse menetlus just sel põhjusel,
et isik on toime pannud ka teisi kuritegusid ehk võib eeldada, et tema tegu ei
olnud juhuslikku laadi. Selle lõpetamise aluse kasutamise peamine eesmärk
menetlusressursi säästmine.
3.1. Andmestik
Lõpetamiste valim moodustati menetlustest, mille on lõpetanud prokurör.
Kuigi ka kohus saab menetlusi otstarbekusest lõpetada, kasutatakse seal seda
võimalust tunduvalt harvem kui prokuratuuris. Ka on kohtute infosüsteemi
andmestik menetluste lõpetamiste kohta ebakvaliteetne.
Analüüsi andmestik moodustati E-toimiku süsteemist tehtud päringute
abil. Kõigepealt leiti isikud, kelle suhtes menetlus oli lõpetatud ning seejärel
otsiti andmebaasist vasteid pärast menetluse lõpetamist toimunud ülekuulamiste
kohta ehk korduvkurjategijaks peetakse käesolevas analüüsis seda
inimest, kes kuulati pärast menetluse lõpetamist uuesti kahtlustatavana üle.
32
33