5.1 AS 4390-1996: Records ManagementAustraalia, kus records management on (erinevalt levinud Põh<strong>ja</strong>-Am<strong>ee</strong>rikatraditsioonist) alati tähendanud rohkemat, kui aktiivsest as<strong>ja</strong>a<strong>ja</strong>misest väljunudtoimikute haldamist <strong>ja</strong> kus esimesed automatis<strong>ee</strong>ri<strong>tud</strong> arhivaalide haldamisesüst<strong>ee</strong>mid tekkisid juba 1980ndate keskel, oli esimene riik maailmas, mis jõudisrahvusliku as<strong>ja</strong>a<strong>ja</strong>mise standardini.Standardi väl<strong>ja</strong>töötamine1992. aastal pöördusid Austraalia Records Management Association (RMAA)rahvusliku standardi organisatsiooni — Standards Australia — pool<strong>ee</strong>ttepanekuga väl<strong>ja</strong> töötada rahvuslik as<strong>ja</strong>a<strong>ja</strong>mise standard. Selle tulemuselmoodustati samal aastal komisjon (Committ<strong>ee</strong> IT/21), mis hakkas standardit ettevalmistama. Komisjoni töös osalesid spetsialistid arhiiviasutustest,dokumendihaldusest, records manager'id, workflow as<strong>ja</strong>tund<strong>ja</strong>d, ametnikud,haritlased <strong>ja</strong> praktikud, riiklikust <strong>ja</strong> erasektorist. Kõigi nende erinevate gruppidekoostöö toimus moodulite kaupa erinevates ala-komit<strong>ee</strong>des.Standardi mustand ilmus 1995. aasta maikuus. Järgnenud avaliku arutelu käigussama aasta jooksul aktsept<strong>ee</strong>riti mustand nii as<strong>ja</strong>a<strong>ja</strong><strong>ja</strong>te kui arhivaaride poolt.Mõneti tagasihoidlikuks jäi erasektori <strong>ja</strong> tarkvaratööstuse arvamus. 18Standardilmus ametlikult kuueosalisena 1996. aasta v<strong>ee</strong>bruaris: 19AS 4390 Records ManagementAS 4390.1-1996 Part 1: GeneralAS 4390.2-1996 Part 2: ResponsibilitiesAS 4390.3-1996 Part 3: StrategiesAS 4390.4-1996 Part 4: ControlAS 4390.5-1996 Part 5: Appraisal and DisposalAS 4390.6-1996 Part 6: StorageStandardi sisuAustraalia as<strong>ja</strong>a<strong>ja</strong>mise standard on vabatahtlik — s<strong>ee</strong> ei kohusta asutusi omadokumente <strong>ja</strong> arhivaale mingil kindlal viisil haldama. Selle asemel <strong>ee</strong>ldatakse, etasutused on ise teadlikud va<strong>ja</strong>dusest oma dokumente seaduste kohaselt luua <strong>ja</strong>säilitada ning riskidest, mis sellega seo<strong>tud</strong> on. S<strong>ee</strong>tõ<strong>ttu</strong> nähakse standardi rolliorganisatsioonide aitamises nende as<strong>ja</strong>a<strong>ja</strong>mislike nõudmiste <strong>ja</strong> -va<strong>ja</strong>dusteväl<strong>ja</strong>selgitamisel ning strat<strong>ee</strong>giliste lahenduste pakkumises. Standard võtabkokku hetke “parima praktika” dokumentide <strong>ja</strong> arhivaalide haldamisel ningüldistab seda protsesside <strong>ja</strong> nõudmiste tasandil.18 vt. D. Roberts, “The New Australian Records Management Standard”, 199719 vt. http://standards.com.au18
Standardi üldteor<strong>ee</strong>tiline lähenemine <strong>ja</strong>guneb kolmeks:• Seada loomise <strong>ja</strong> kasutamise reþiime arhivaalide <strong>ja</strong>oks.• Väljendada strat<strong>ee</strong>giaid konkr<strong>ee</strong>tsete as<strong>ja</strong>a<strong>ja</strong>mise tegevuste <strong>ja</strong>oks.• Identifits<strong>ee</strong>rida pigem tulemusele orient<strong>ee</strong>ri<strong>tud</strong> protsessid, kui n<strong>ee</strong>d, misüksnes järgivad jäigalt protseduure.Kuigi tegemist on as<strong>ja</strong>a<strong>ja</strong>mise standardiga, seotakse s<strong>ee</strong> tihedalt arhivaalidehaldamisega arhiivis <strong>ja</strong> tegemata eksplitsiitset vahet dokumentide aktiivse <strong>ja</strong>mitte-aktiivse kasutuse etappide vahel. S<strong>ee</strong> lähenemine bas<strong>ee</strong>rub nn. järjekindlaelutsükli kontrolli printsiibil (ingl. k. records continuum), mis on standardisdefin<strong>ee</strong>ri<strong>tud</strong> järgmiselt:'Records continuum covers the whole extent of a record's existence. Refersto a consistent and coherent regime of management processes from the timeof the creation of records (and before creation, in the design ofrecordk<strong>ee</strong>ping systems) through to the preservation and use of records asarchives.'(AS 4390.1, 4.6)Dokumendi elukäigu mudelist lähtuvalt on standard <strong>ja</strong>ota<strong>tud</strong> kuude ossa.Esimene osa, Üldisest, selgitab standardi va<strong>ja</strong>dust, selle lähteprintsiipe ning esitablühikese kokkuvõte järgnevatest osadest. Pelgalt esimese osa põh<strong>ja</strong>l ei saa siiskiadekvaatset as<strong>ja</strong>a<strong>ja</strong>mise süst<strong>ee</strong>mi luua ega juurutada, nii et pärast sellegatutvumist tuleb endale hankida ka standardi ülejäänud viis moodulit.Teine osa, Vastutus, on <strong>ee</strong>lkõige suuna<strong>tud</strong> asutuste juhtidele, kelle ülesandeks onkehtestada asutuses as<strong>ja</strong>a<strong>ja</strong>mise kord, mis tagaks piisava <strong>ja</strong> autentsedokumentatsiooni loomise <strong>ja</strong> säilitamise. Eraldi on väl<strong>ja</strong> toodud süst<strong>ee</strong>miadministraatorite <strong>ja</strong> infosüst<strong>ee</strong>mide halda<strong>ja</strong>te vastutus; tüüpiline seaduslik taust,mis mõjutab as<strong>ja</strong>a<strong>ja</strong>mise r<strong>ee</strong>gleid; ning koolituse <strong>ja</strong> täiendõppe va<strong>ja</strong>dused.Kolmas osa, Strat<strong>ee</strong>giad, on standardi kõige mahukam moodul, kirjeldadesstrat<strong>ee</strong>giaid, mida asutused peaksid rakendama, selleks, et luua korrektseid,täielikke ning autentseid dokumente. Võimalikele oh<strong>tud</strong>ele <strong>ja</strong> probl<strong>ee</strong>mideleosutades juhendatakse asutuse tegevuse dokument<strong>ee</strong>rimise va<strong>ja</strong>dusemääratlemist — milliseid dokumente <strong>ja</strong> arhivaale peaks asutus looma?Teise olulise elemendina sisaldab standardi s<strong>ee</strong> osa juhist as<strong>ja</strong>a<strong>ja</strong>mise süst<strong>ee</strong>mi(recordk<strong>ee</strong>ping system) väl<strong>ja</strong>töötamiseks <strong>ja</strong> juurutamiseks. S<strong>ee</strong> protsess on <strong>ja</strong>ota<strong>tud</strong>etappidesse, mida kirjeldatakse detailselt: disain, dokument<strong>ee</strong>rimine, koolitus,monitooring. Sellele lisandub erinevate äriprotsesside kirjeldusi, misdokument<strong>ee</strong>rimist va<strong>ja</strong>vad (nt. nõupidamine, otsused, kir<strong>ja</strong>vahetus, jne.) ningmõned põhitõed paber- <strong>ja</strong> digitaaldokumentidel bas<strong>ee</strong>ruvateregistr<strong>ee</strong>rimissüst<strong>ee</strong>mide kohta. Lühidalt räägitakse ka dokumentide m<strong>ee</strong>diast —nõudmistest paberile <strong>ja</strong> digitaaldokumendi andmekand<strong>ja</strong>tele ningfailivormingutele.19