Rahvusvahelised asjaajamissÃ¼steemide mudelid ja ... - tud.ttu.ee

More documents

Recommendations

Info

Praktiliselt olematud on nõudmised aktiivsest kasutusest väljunud dokumentidekirjeldamisele ja neile juurdepääsu ning turvalisuse tagamisele. Sellest võibjäreldada, et standardites ei eristata selgepiiriliselt aktiivset ja pool-aktiivsetperioodi asjaajamises, küll aga tõmmatakse piir asjaajamise ja arhiivihaldusevahele. Kuigi viidatakse olulisematele dokumentide hoiustamise tingimustele, eikäsitle ükski standard dokumentide arhiveerimist ega arhiivinduslikkusäilitamist.56
6.15 Standardid ja dokumendi elukäik — kokkuvõtteksStandardite poolt ettekirjutatud tegevuste võrdlemine dokumendi elukäiguetappide kaupa näitab, et standardid on suhteliselt sarnased ning sisaldavadhädavajalikke arhivaalide haldamise tegevusi enam-vähem võrdses ulatuses.Märgatav on erinevus üldise teooria ja konkreetse süsteemi vajadustest lähtuvateeeskirjade vahel, millest tulenevalt erineb standardite detailsuse aste tunduvalt.Paraku ei suuda ükski standard üksinda pakkuda head balanssi n.ö. teooria japraktika vahel; vaid PRO eeskirjad on jaotatud kahte ossa nõnda, etfunktsionaalsed nõudmised tarkvarasüsteemidele on kontekstualiseeritudüldistes juhistes digitaalsete arhivaalide haldamiseks, kuid ka nende puhul onkahes tekstis kokku palju kordusi ning mõlema teksti paralleelne kasutamineraskendatud nende mahu ja ristviidete puudumise tõttu. Käesolev analüüs onpüüdnud seda viimast puudust pisut korrigeerida.Silmatorkavad on mõned lahknevused tegevuste ja protsesside eesmärgiinterpreteerimisel: dokumentide asjaajamissüsteemi haaramise, registreerimise jaliigitamise puhul võivad konkreetsest asjaajamise traditsioonist tulenevaltprotsesside järjestus ja sisu erineda. Eraldi kategooria selles aspektis moodustabNOARK-4, mis on täielikult üles ehitatud ühele konkreetsele (ja üsnaomalaadsele) asjaajamise traditsioonile ja mille digitaalsete dokumentidehaldamise printsiibid ei erine palju selle paberdokumentide haldamisepõhimõtetest. NOARK-4 nõudmised asjaajamise süsteemidele on omaülesehituselt eelkõige suunatud tarkvara väljatöötajatele, kelle ülesandeks onNorra avaliku sektori jaoks aktsepteeritavaid tarkvarasüsteeme disainida. Siinvaadeldud süsteemi funktsionaalsete nõudmiste kirjeldusele lisaks on välja antudka nn. tehniline spetsifikatsioon, mis koosneb üksnes süsteemi mudeli olemisuhtediagrammidest ja tabelite seoste kirjeldustest. 47 Niivõrd detailsele tasandile ükskiteistest standarditest seni veel ei ole jõudnud.Ilmselge on nende vaadeldud standardite puhul üksteiselt “laenamine”. Kahestandardi — ISO 15489 ja MoReq — ülesandeks on olnud üldistada konkreetseteriikide või koolkondade mudelid kasutamiseks rahvusvahelisel tasandil. Kuiteoreetilise poole peal on ISO standardis see hästi õnnestunud, siis MoReqpraktilise ja tehnoloogilise poole peal ei ole veel sarnasele viimistluse astmelejõudnud. Teistest standarditest üle võetud osad ei ole MoReq'is veel ühtlasedetailsusastmeni läbi töötatud. Teistegi standardite puhul on üle võetud terveidlõike kas teiste riikide juhenditest või standarditest. Kõige terviklikum on piltteooria ja detailsete nõudmiste paralleelse esitamise aspektist PRO juhendites.Samas tuleb märkida, et siin ei ole kasutatud alles valmivat ISO 15489 tehnilistraportit ning et MoReq'i puhul on tegemist alles arutelule pandud standardimustandiga.Kokkuvõtlikult võib standardid dokumendi elukäigu mudelile kaardistadajärgmiselt (vt. tabel 13 järgmisel leheküljel).47 vt. http://www.riksarkivet.no/Noark-4/Noa-del2.pdf57
Page 3 and 4:
SISUKORDSISUKORD 11. SISSEJUHATUS 3
Page 5 and 6:
1. SISSEJUHATUSÜha rohkem asutusi
Page 7 and 8: Dokumendi elukäik - sõnaleiutis v
Page 9: 3. RECORDS MANAGEMENT JA ASJAAJAMIN
Page 13 and 14: 3.3 Records management tarkvaraReco
Page 15 and 16: dokumentide kogumi või sarja aseme
Page 17 and 18: Üha rohkem EDM süsteemide omadusi
Page 19 and 20: mille üldistamise näiteks on Euro
Page 21 and 22: Standardi üldteoreetiline lähenem
Page 23 and 24: Rahvusvahelisel tasandil rakendamis
Page 25: hoiustamine, 27 juurdepääs, arhiv
Page 28 and 29: Peatükis kümme kirjeldatakse muid
Page 30 and 31: Tekst on mõeldud eelkõige 1) juba
Page 32 and 33: 5.5 DoD 5015.2-STD: Design criteria
Page 34 and 35: 5.6 NOARK-4 standardAastast 1740 on
Page 36 and 37: 6. ANALÜÜSSelles peatükis võrre
Page 38 and 39: Tabel 2. Dokumendi, arhivaali ja di
Page 40 and 41: Tabel 3. Asjaajamissüsteemi defini
Page 42 and 43: ja arhivaalide kontrollimine läbi
Page 44 and 45: usaldusväärse dokumendi tagamisek
Page 46 and 47: Järgnevas võrreldakse analüüsit
Page 48 and 49: 6.7 Loomine ja saamine, ehk asjaaja
Page 50 and 51: 6.8 RegistreerimineTraditsioonilise
Page 52 and 53: dokumentide loetelu paindlik ülese
Page 54 and 55: esitatud kui võimalus, mida tarkva
Page 56 and 57: 6.13 HävitamineArhivaalide hävita
Page 60 and 61: Tabel 13. Standardite üldine võrd
Page 62 and 63: StandardMooduliteksjaotamineOlemisu
Page 64 and 65: Kokkuvõttest tabelis 15 nähtub, e
Page 66 and 67: 6.20 Süsteemi kasutamise lihtsusAs
Page 68 and 69: DoD 5015.2NOARK-4JAJANõudmiste hie
Page 70 and 71: Standard Avalik Era HuvigruppThis i
Page 72 and 73: kas uue asjaajamise mudeli jaoks v
Page 74 and 75: 8. LÕPPSÕNAViimase viiekümne aas
Page 76 and 77: Barbara Reed, “Electronic records
Page 78 and 79: Konkreetsed selles raportis analü
Page 80 and 81: AS 4390.5 Part 5: Appraisal and dis
Page 82 and 83: MoReq Specification: Model Requirem
Page 84 and 85: PRO Functional requirements for ele
Page 86 and 87: NOARK-4: Norwegian recordkeeping sy
Page 88: 8.2.3.3 Screening of individual pie
show all

Rahvusvahelised asjaajamissÃ¼steemide mudelid ja ... - tud.ttu.ee

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

Delete template?

Save as template?