Teede ja tänavate planeerimine - Maanteeamet

BAASVÄÄRTUSED
Näide:
Pidurdamisel kiiruselt 100 km/h kiirusele 60 km/h on sujuva sõiduviisi puhul vajalik pidurdusteekond
umbes 280 m – 80 m = 200 m
Loetakse, et järgmised aeglustustasemed annavad autoliikluse jaoks hea, keskmise ja madala standardi,
vt TABELIT 3-1.
TABEL 3-1 Aeglustuse standardtasemed
STANDARD AEGLUSTUS m/s 2
KIIRUSVAHEMIK
72
70-50 50-0
MÄRKUSED
Hea 0-1,5 0-2,0 Tavaline pidurdamine; jäise teekatte puhul
pole võimalik ilma naastrehvideta.
Keskmine 1,5-3,0 2,0-3,5 Suhteliselt järsk pidurdamine; talvise
teekatte puhul pole võimalik ilma
teelibeduse tõrjeta ja/või heade
talvekummide kasutamiseta.
Madal 3,0-4.0 3,5-4,5 Järsk pidurdamine, pole võimalik talviste
teeolude puhul.
Seisvate bussireisijate ohutuse arvessevõtmine nõuab tunduvalt madalamaid aeglustustasemeid, vt
TABELIT 3-2.
TABEL 3-2 Aeglustuse standardtasemed, võttes arvesse seisvate bussireisijate ohutust
STANDARD AEGLUSTUS m/s 2
KIIRUSVAHEMIK
70-50 50-0
MÄRKUSED
Hea 0-1,5 0-1,5 Tavaliselt seisvatel reisijatel õnnetusoht
puudub.
Keskmine 1,5-2,0 1,5-2,0 Teatud õnnetusoht seisvatel reisijatel
Madal 2,0-3,0 2,0-3,0 Ilmne õnnetusoht seisvatel reisijatel
3.3 Kiirenduskäitumised normaalsetes liiklusolukordades
Autode kiirendus on TTP baasväärtus liiklusplatsidele pealesõitude kiirendusteekondade arvutamiseks,
et määrata teelõikude kiirusprofiilid.
Normaalset kiirenduskäitumist iseloomustatakse TABELIS 3-3. Rasketel sõidukitel väheneb
kiirendusvõime u. 0,1 m/s2 iga mäest üles kalde protsendi kohta, vt täpsemalt punktist 2.2.
TABEL 3-3 Normaalsed kiirenduskäitumised
KIIRUSVAHEMIK (km/h)
Sõidukitüüp 0-50 50-70
Sõiduauto 2,1 m/s 2 1,1 m/s 2
Normaalbuss 0,9 m/s 2 0,3 m/s 2
Haagisega veoauto 0,6 m/s 2 0,2 m/s 2