Teede ja tänavate planeerimine - Maanteeamet

BAASVÄÄRTUSED
TABEL 3-8 Vertikaalkiirenduse baasväärtused
STANDARD VERTIKAALKIIRENDUS MÄRKUSED
Hea 0-0,5 m/s2 Emamugavused puuduvad
Keskmine 0,5-1,0 m/s2 Kerge ebamugavus
3.6 Jõnksatus
Sõidukile ja selle juhile ning reisijatele mõjuva kogujõu äkilist muutumist nimetatakse jõnksatuseks.
Jõnksatuse suurus varieerub sõltuvalt sõiduki kiirusest, teekoridori valikust ja sõidukijuhi käitumisest.
Teadmised selle kohta, kuidas jõnksatused juhile ja reisijatele mõjuvad, on vähesed.
Jõnksatus pikisuunas on TTP baasväärtus, mida kasutatakse ristmike, bussipeatuste jne arvutamiseks.
Jõnksatus külgsuunas on TTP baasväärtus, mida kasutatakse üleminekukõverate, sõiduraja vahetamisel
esinevate külgnihete jms arvutamisel.
TTP-s kasutatakse sujuva sõiduviisi puhul pikisuunas jõnksatuse baasväärtusena 0,5 m/s3 ja külgsuunas
jõnksatuse baasväärtusena 0,45 m/s3.
Märkus:
Külgjõudude muutusi kuni 0,45 m/s3 tajutakse mugavatena. Külgjõudude muutusi üle 0,8 m/s3 tajutakse
ebamugavatena.
Spiraalkõverat kasutatakse üleminekukõverana. Selle parameeter A määratakse järgmiselt:
A2=v3/k
A spiraalkõvera parameeter
V kiirus (m/s)
k jõnksatus (m/s3)
3.6.1 Külgnihe
Sirgjoont mööda sõitva sõiduki mugava külgnihke korral, näiteks sõiduraja vahetamisel, võib sõiduki
trajektoori iseloomustada nelja identse spiraalkõverana, vt JOONIST 3-12.
JOONIS 3-12 Sõiduki trajektoor külgnihke puhul
Külgnihke nõutav teepikkus piki sirgjoont, võttes arvesse võrdluskiirust ja arvutuslikku külgjõnksatust, on
kujutatud JOONISEL 3-13.
78
Nõutav pikkus
Külgnihe