Teede ja tänavate planeerimine - Maanteeamet

BAASVÄÄRTUSED
1. samm: Jaotage teelõik homogeenseteks osalõikudeks, võttes arvesse võrdluskiirust, tee laiust ja
horisontaalkurve raadiusega R< 1200 m. Kui raadius ületab 1200 m, loetakse teelõigud sirgjoonelisteks.
Kiiruse arvutamisel JOONISTE 3-1 kuni 3-4 põhjal võetakse aluseks Rh = l200 m.
Selles näites on kiirus ja tee laius konstantsed. Horisontaalses osas saadakse osalõigud vastavalt
allpool esitatud TABELILE 3-4.
TABEL 3-4 Jaotus osalõikudeks horisontaalsuunas, võttes arvesse võrdluskiirust, tee laiust ja
horisontaalraadiust
OSALÕIK VK
(km/h)
B (m) RH (m) AL (m) PIKKUSMÕÕDE
H1 90 9 RL 100 100
H2 90 9 800 300 400
H3 90 9 RL 1000 1400
H4 90 9 700 250 1650
H5 90 9 RL 350 2000
2. samm: Arvutage kiirusprofiil, võttes arvesse võrdluskiirust, tee laiust ja horisontaalraadiust
vastavate tüüpsõidukite jaoks, määrates iga osalõigu jaoks kiiruse JOONISTE 3-1 kuni 3-4 põhjal. Kui
kehtib kohalik kiiruspiirang 50 km/h, võib oletada, et kiirus võrdub piirkiirusega.
Näites saadud kiirused on välja toodud allpool TABELIS 3-5.
TABEL 3-5 Osalõikude keskmised kiirused tüüpsõidukitel S ja Vh
OSALÕIK VS (km/h) VVH (km/h)
H1 89 78
H2 88 77
H3 89 78
H4 87,5 76,5
H5 89 78
Osalõikude vahelistel üleminekutel kiirendused ja aeglustused summeeritakse selles näites. Kui näiteks
teelõigu erinevatel osadel on erinevad piirkiirused või kui kiirusprofiil tuleb arvutada sõidukile, mis
alustab liikumist paigaltseisust, on see liiga jäme lihtsustus. Sel juhul tuleb kiirendused ja aeglustused
arvutada. Kiirenduse arvutamiseks kohaldatakse JOONISEID 2-22 kuni 2-24 analoogselt selle näite 4.
sammule. Selliseid arvutusi täiendatakse sageli käsitsiarvutustega. Tasasel teel võib rakendada väärtust
1 m/s2 .
See annab pidurdusteekonna:
kus Lp = pidurdusteekond (m)
Vl = lähtekiirus (km/h)
V0 = lõppkiirus (km/h)
25,92 = 3,62×2r (r = 1 m/s2)
74