saarde ja häädemeeste kihelkonnad - Arheoloogia Tartu Ãlikoolis
saarde ja häädemeeste kihelkonnad - Arheoloogia Tartu Ãlikoolis
saarde ja häädemeeste kihelkonnad - Arheoloogia Tartu Ãlikoolis
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
külaks pigem Jäär<strong>ja</strong>t Saarde kihelkonnas (Tarvel 1968, 547, viide 33). Samas jääb<br />
arusaamatuks, et kui ordumeister asus ise tol hetkel Vil<strong>ja</strong>ndis <strong>ja</strong> kapiitel ning nõukogu tulid<br />
eeldatavasti <strong>Tartu</strong>st, miks pidi siis kokkusaamine toimuma mõlema poole <strong>ja</strong>oks niivõrd<br />
kõrvalises kohas. Oorgu on selle poolest soodsamal positsioonil, et asub saatkondade<br />
lähtepunktide vahel. Samas asub ta peateedest eemal, suhteliselt kõrvalises piirkonnas soode<br />
keskel. Kroonikas mainitakse, et kuna oli talv, tulid kapiitel <strong>ja</strong> nõukogu kohale hea meelega –<br />
see võib viidata, et suvisel a<strong>ja</strong>l poleks raskete teeolude tõttu nii meelsasti seda teekonda ette<br />
võetud. Seega jääb selgusetuks, kas uurimispiirkonda ka 14. sa<strong>ja</strong>ndi allikates mainitakse või<br />
mitte.<br />
Käsitletava piirkonna vanimaks mõisaks on Jäär<strong>ja</strong> (Gerger, hiljem Saarahof), mida on<br />
mainitud juba 1442. aastal (LUB IX, 578 (846)). Samas on nimetatud ka Ristiküla, mis on<br />
tõenäoliselt olnud ordu kindlaksmääratud vahepost <strong>ja</strong> peatuspaik (Stackelberg 1926, 165). 16.<br />
sa<strong>ja</strong>ndi kohta on andmeid, et Saardes läänistati maid põhiliselt Pärnu kodanikele, samuti anti<br />
sealt valdusi orduametnikele elatiseks (op.cit. 162, 164–165). Saarde suurt metsarikkust<br />
kasutati ära teiste piirkondade puidupuuduse leevendamiseks (Pärnumaa, 180). Tahkuranna <strong>ja</strong><br />
Häädemeeste sadamad olid ordu <strong>ja</strong>oks Uus-Pärnu kõrval teisejärgulised, kuid viimases<br />
maabusid 16. sa<strong>ja</strong>ndil Saare-Lääne piiskopi saadikud, et suunduda edasi Volmari <strong>ja</strong> Võnnu<br />
maapäevadele (Stackelberg 1926, 168–169). Karksi alla kuuluv maa <strong>ja</strong>gunes hiliskeska<strong>ja</strong>l<br />
kolme piirkonda: Alistekunda, Paistekunda <strong>ja</strong> Saarkunda (Pärnumaa, 186).<br />
Piirkonnast on rohkem juttu seoses Liivi sõ<strong>ja</strong> (1558–1583) sündmustega, mil ala sattus<br />
üpris sageli rüüstamiste ohvriks. 1560. aasta 6. augustil laastasid venelased Vil<strong>ja</strong>ndi piiramise<br />
a<strong>ja</strong>l Saardet <strong>ja</strong> põletasid maha järgmised külad: Solsar (Stackelbergi järgi Soosaare talu,<br />
Leesmendi arvates Sola nimeline koht Halliste <strong>ja</strong> Karksi vahel), Reines (Reinse, Reinaste,<br />
Reines), Sampsar (hilisem Vasu, 1995. aastal väl<strong>ja</strong>antud tõlkes samastatud ekslikult<br />
Sammastega, mis asub Hallistes), Ticonas (Tihemetsa ehk Voltveti), Villikul (hilisem<br />
Väl<strong>ja</strong>küla), Kicksar (Stackelbergi arvates Kikka talu, Leesmendi arvates mitte) ning võtsid<br />
Püha Nicolause kirikust (ei ole võimalik lokaliseerida) kellad ära (Leesment 1940, 91; Renner<br />
1995, 141; Stackelberg 1926, 166). 8. augustil tulid venelased taas Saardesse ning põletasid<br />
maha Johann Fischerile kuulunud mõisa, Jäär<strong>ja</strong> (Jerrever) mõisa <strong>ja</strong> küla ning võtsid kabelist<br />
ära kellad (Renner 1995, 144–145; Stackelberg 1926, 166). Nädala pärast olid nad tagasi ning<br />
hävitasid Lapsaare (hilisemad Brinda <strong>ja</strong> Lusi talud 5, 5 km Ippikust NNO), Balemi (Balenhof),<br />
Zeipsare (Besdlingi <strong>ja</strong> Iggali talud, 1 km Ippikust lõuna pool) <strong>ja</strong> Raamatu külad, Hartwich <strong>ja</strong><br />
Hermen Plate mõisad, pisut hiljem veel Veneküla <strong>ja</strong> Kilingi (Kurkund või Vanamõisa) (ibid.)<br />
(vt lisa III, kaart 3). Seega sai uuritav ala sõ<strong>ja</strong>s väga tugevalt kannatada, eriti selle lääne- <strong>ja</strong><br />
11
Change language