saarde ja häädemeeste kihelkonnad - Arheoloogia Tartu Ãlikoolis
saarde ja häädemeeste kihelkonnad - Arheoloogia Tartu Ãlikoolis
saarde ja häädemeeste kihelkonnad - Arheoloogia Tartu Ãlikoolis
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
mõisa juurde on märgitud vaid üks ha<strong>ja</strong>talu, seega on Jäär<strong>ja</strong> asustuskeskus muutunud üpris<br />
tagasihoidlikuks. Samas on Marina–Veelikse piirkonnas vähemalt kolm küla.<br />
Üldiselt oli piirkonnas ha<strong>ja</strong>talude tähtsus 17. sa<strong>ja</strong>ndi lõpul suur, kuid see võib olla<br />
tingitud as<strong>ja</strong>olust, et nii maa taasasustamine peale laastamist kui ka metsaste <strong>ja</strong> soiste alade<br />
hõivamine käis paljuski ha<strong>ja</strong>talude kaudu (Liito<strong>ja</strong>-Tarkiainen 2000, 75, 130).<br />
3.1.2 Rannik<br />
Ranniku all mõeldakse vööndit Häädemeeste kihelkonna alal, merest kuni asustatud ala<br />
lõpuni luidetest ida pool. Piirkond jääb Tahkuranna, Häädemeeste <strong>ja</strong> Orajõe mõisate maale.<br />
Seda ala on arvatud varasemates käsitlustes samuti muinasa<strong>ja</strong>l asustamata olevat (Moora 1926,<br />
65; Pärnumaa, 167; EA, 149; Tõnisson1977, 663; Jaanits 1977, 771). Muinasaegne asustus oli<br />
piirkonnas siiski tõenäoliselt olemas. Sellele viitab asulakoht Häädemeestel. Samuti on<br />
potentsiaalselt muinasaega ulatuv kalmistu Rannametsas, mille juurest on asula veel leidmata,<br />
<strong>ja</strong> otsapidi muinasaega dateeruv juhuleid Võistest. Seega on vähemalt üheks muinasaegseks<br />
asustuskeskuseks olnud tõenäoliselt Häädemeeste. Veel on teateid rooma mündi leidmisest<br />
Treimanist, kuid see ei pruugi ka tõele vastata.<br />
Omaette küsimuseks Häädemeeste kihelkonnas on liivlaste asuala põh<strong>ja</strong>piir. Ühe teate<br />
järgi on Häädemeeste ümbruses veel peale Põh<strong>ja</strong>sõda liivi päritolu perekondi elanud (Jung<br />
1898, 61 <strong>ja</strong> seal viidatud kir<strong>ja</strong>ndus). Bielensteini koostatud kaartidel on liivlaste<br />
muinasmaakonna Metsepole piir <strong>ja</strong> seega liivlaste asuala serv pandud Orajõele, sealt edasi<br />
kirde <strong>ja</strong> ida poole, lõigates kergelt praegu Eesti alla kuuluvaid alasid ning keerates Mõisaküla<br />
kandis Ruh<strong>ja</strong> peale (1892, kaardid II, IV). Hindrik Prantsu koostatud kooliõpikus ulatub<br />
Metsepole suisa Rannametsani väl<strong>ja</strong>, minnes sealt kaarega Astijärve juurde (1920, kaart).<br />
Tõnisson paigutab liivlaste asuala piiri umber sinna, kuhu Bielensteingi, kuid veidi lõuna <strong>ja</strong><br />
lääne poole (1997, 105, joonis 1). Evald Tõnissoni arvates moodustas kahe rahvuse vahele<br />
loodusliku vaheala metsane vöönd Salatsi jõest põh<strong>ja</strong> pool (1966, 83). Ühes 1259. aasta<br />
dokumendis on liivlaste asuala mainimist leidnud. Nimelt tunnistab Papendorpi preester<br />
Hindrikus, et a<strong>ja</strong>l, kui ta Soontaganas viibis, nägi, et liivlased tõstsid oma piirid ilma<br />
vastupanuta Orwaguge (Orajõe) jõeni <strong>ja</strong> et liivlased nimetavad oma maadeks ala kuni<br />
Laddekeristeni (Laigaste nina) 18 (Perlbach 1886, 21–22), mis asub jõest veidi üle kilomeetri<br />
põh<strong>ja</strong> pool. Siit võib järeldada, et varem on nende piirid asunud lõuna pool Orajõge, et nad said<br />
neid jõeni nihutada. Samas ei selgu, kas nad nimetasid omaks maad Laddekeristeni tollel hetkel<br />
18 Ladina keelest tõlkis Juri Jufkin (TÜ keelekeskuse saksa <strong>ja</strong> prantsuse keele lektoraat.)<br />
39
Change language