saarde ja häädemeeste kihelkonnad - Arheoloogia Tartu Ãlikoolis
saarde ja häädemeeste kihelkonnad - Arheoloogia Tartu Ãlikoolis
saarde ja häädemeeste kihelkonnad - Arheoloogia Tartu Ãlikoolis
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
kar<strong>ja</strong>mõis, Marienruhe (Marina) <strong>ja</strong> üks kõrvalmõis, Thule (Tuuliku) (Naaber 1984, 22, 70,<br />
117).<br />
Tignitsa (Voltveti, Tihemetsa) mõisa kohta on esimesed teateid 1563. aastast (Stryk 1877,<br />
329). 1601. aasta revisjonis kuuluvad mõisa alla järgmised külad: Tamser, Solasar, Kayzer,<br />
Kaiksar, Korbss, Ristekulle (tänapäeva Ristiküla), Alexsar, Sammest (hilisem Sampsar,<br />
tänapäeva Vasu talu, mis hävinud), Reiness (tänapäeva Reinse) (Die Revision 1967, 143–144).<br />
Kar<strong>ja</strong>mõisateks olid Alwa <strong>ja</strong> Lod<strong>ja</strong> (Naaber 1987, 8, 66). 1624. aastal nimetatakse mõisa<br />
Duekenes ning selle alla kuulusid 5 küla: Tamsar, Duekenessekil, Rystekil (Ristiküla),<br />
Reinsekil (Reinse), Willokille (tänapäeva Väl<strong>ja</strong>küla) (Das Pernauer 1967, 58–59). 1638. aastal<br />
kuuluvad mõisa alla Willukylle (Väl<strong>ja</strong>küla), Kyper, Rytikylle (Ristiküla), Halliksar, Sammast<br />
(hilisem Sampsar, tänapäeva Vasu), Mehmsi, Kahezer, Soresahr, Tammessar <strong>ja</strong> üksiktalu<br />
Kyrbssi (Die Revision 1969, 55–57). Kar<strong>ja</strong>mõisad olid Sangsado (Sangaste) <strong>ja</strong> Rägö (Räägu)<br />
(Naaber 1987, 95,105).<br />
Kurkundi (Ovelgunne, Kilingi), algul rüütli- hiljem riigimõisa, mainitakse esmakordselt<br />
1560. aastal, seoses venelaste rüüsteretkega, mil mõis maha põletati (Renner 1995, 145). 1601.<br />
aasta revisjonis on hiljem Kilingi mõisa alla märgitud külad loetletud Saarde vakuse<br />
(Sardesche Wacke) all: Hallikulle, Kassekulle, Allekulle, Pappetekulle (Tänapäeva Pati),<br />
Kuelleste, Layksar (tänapäeva Laiksaare), Hurisar (tänapäeva Urissaare), Tauweste (tänapäeva<br />
Tauste), Ziggese (tänapäeva Sigaste), Kickefer (tänapäeva Kikepera), Hallist, Serakulle (Die<br />
Revision 1967, 119–121). 1624. aasta revisjonis nimetatakse vakust juba Kurkund <strong>ja</strong> sinna<br />
kuulusid küladest Kickeber (Kikepera), Hallast, Papiste (Pati), Kuellestekil, Layxer<br />
(Laiksaare), Urriser (Urissaare), Tawustekil (Tauste), Allokil, Summest, Siggass (Sigaste) ning<br />
üksiktaludest Koddofer (Das Pernauer 1967, 71–72). 1638. aastal oli Kurkundi vakus alles ning<br />
sinna kuulusid külad nimega Taust (Tauste), Purri (tõenäoliselt hilisem Kolbergi), Nebbist<br />
(tänapäeva Nepste), Laixar (Laiksaare), Pohsa (hilisem Possa), Reyha, Killist, Siggast<br />
(Sigaste), Rickand, Allakull <strong>ja</strong> Pappitack (Pati). Viimasesse oli tollal vist mõis või osa mõisast<br />
ümber paigutatud (ietzo die Hoflage verlegt) (Die Revision 1969, 92–93). Kar<strong>ja</strong>mõisu oli vaid<br />
üks – Soba (Sooba) (Naaber 1984, 110).<br />
Pattenhofi (Pati) riigimõisa asutamisa<strong>ja</strong> kohta teated puuduvad. Esimesed andmed<br />
pärinevad 1681. aastast (Stryk 1877, 327). Laiksaare riigimõis eraldus Kiligist 1724. <strong>ja</strong> 1731.<br />
aasta vahel (op.cit., 59).<br />
Kerseli (Kärsu) mõis on olnud olemas vähemalt 1580. aastal <strong>ja</strong> sellele kuulus vaid kaks<br />
küla – Arriküll <strong>ja</strong> Kerseküll (Stryk 1877, 330). Kaheksa aastat hiljem liideti veel Kannaküll<br />
14
Change language