saarde ja häädemeeste kihelkonnad - Arheoloogia Tartu Ãlikoolis
saarde ja häädemeeste kihelkonnad - Arheoloogia Tartu Ãlikoolis
saarde ja häädemeeste kihelkonnad - Arheoloogia Tartu Ãlikoolis
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
17. sa<strong>ja</strong>ndi lõpu <strong>ja</strong> 18. sa<strong>ja</strong>ndi alguse sündmused – nälg, sõda <strong>ja</strong> katk – kahandasid<br />
oluliselt Eesti rahvaarvu. Kahjuks puuduvad Saarde <strong>ja</strong> Häädemeeste kaotuste kohta täpsemad<br />
andmed. Teada on, et 1695. aasta ikaldus tabas koos <strong>Tartu</strong>maaga eriti rängalt Pärnumaad,<br />
järgmisel aastal nurjus saak aga kõik<strong>ja</strong>l (Liiv 1938, 32, 34). Veel 1967. aastal oli puudus <strong>ja</strong><br />
häda Pärnu- <strong>ja</strong> <strong>Tartu</strong>maal kõige suuremad (Liiv 1938, 38). Küllap oli seda tunda ka Saarde <strong>ja</strong><br />
Häädemeeste kihelkondades. 1697. aasta kevadel kogunesid inimesed sadade kaupa<br />
Tahkuranda, lootuses püüda kala ning jääda ellu (op.cit., 40–41). Siiski surid paljud, ning<br />
üheks nälgasurnute matmispaigaks peetakse ka Võtsi talu maal asuvat kalmet Tahkurannas (nr<br />
83). Samuti esineb piirkonnas mitmeid pärimuslikke katkukalmeid, millest lähemalt allpool,<br />
ning hulgaliselt suulist traditsiooni tüh<strong>ja</strong>ksjäänud küladest ning nende uuestiasustamisest teiste<br />
kihelkondade elanikega (näiteks ERA II 235, 599 (14), ERA II 235, 458/9 (11), ERA II 235,<br />
531/9 (1)).<br />
Põh<strong>ja</strong>sõda puudutas ka Saarde kihelkonda, kui Vene väed seda mitut puhku rüüstamas<br />
käisid (Nugis 1934, 29). Rahvas olevat läinud nii sõ<strong>ja</strong> kui katku eest metsa <strong>ja</strong> soosse peitu, kuid<br />
rüüsta<strong>ja</strong>d (pargia<strong>ja</strong><strong>ja</strong>d) olevat sinnagi jõudnud, mis taas arvukalt rahvapärimuses ka<strong>ja</strong>stub.<br />
Uuritav piirkond toibus vapustustest suhteliselt aeglaselt, eriti raske oli olukord Häädemeeste<br />
kihelkonnas (Pärnumaa, 208). 1725. aasta revisjoni järgi oli maksualuste adramaade arv,<br />
võrrelduna 1688. aasta omaga, Häädemeestel 1:2, Saardes samuti 1:2; 1757. aasta revisjoni<br />
1688. aasta andmetega võrreldes Häädemeestel 2:3, Saardes 9:10 (ibid.).<br />
1.3.2 Mõisad<br />
Järgnevalt peatutakse lühidalt uuritava piirkonna mõisatel ( vt lisa III, kaart 2).<br />
Saarahof (Jäär<strong>ja</strong>, vanemates allikates Gerger) oli rüütlimõis. Andmeid mõisa olemasolust<br />
on juba 1442. aastal (Hof Gerger) (LUB IX, 578 (846)). 1624. aasta revisjoni järgi kuulusid<br />
mõisa alla 3 küla: Koerxar (tänapäeva Reinu), Lettysar (tänapäeva Lanksaare), Raulast<br />
(tänapäeva Veelikse) <strong>ja</strong> 4 üksiktalu: Tarassar (tänapäeva Tõrssepa), Hillikiss, Moelcks, Reyepil<br />
(Das Pernauer 1967, 66). 1638. aastal on külad samad, üksiktalusid nimetatakse: Uhlotto<br />
(tänapäeva Uuluta), Tarresser (Tõrssepa), Yllix, Melggest (Die Revision 1969, 75–76).<br />
Kar<strong>ja</strong>mõisaid oli Jäär<strong>ja</strong>l lausa kolm: Kasik (Kaasiku), Kiesa (Kiisa) <strong>ja</strong> Feliks (Veelikse)<br />
(Naaber 1984, 20, 42, 48).<br />
Freyhofi (Tali) mõisa ostis 1860. aastal Marie Christine Frey. Enne oli Tali Jäär<strong>ja</strong><br />
kar<strong>ja</strong>mõisaks, kuid 1861. aastal sai iseseisvaks rüütlimõisaks (Stryk 1877, 328). Talil oli üks<br />
13