saarde ja häädemeeste kihelkonnad - Arheoloogia Tartu Ãlikoolis
saarde ja häädemeeste kihelkonnad - Arheoloogia Tartu Ãlikoolis
saarde ja häädemeeste kihelkonnad - Arheoloogia Tartu Ãlikoolis
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Kokkuvõte<br />
Käesolev töö teeb kokkuvõtteid Saarde <strong>ja</strong> Häädemeeste kihelkondade ala muististest <strong>ja</strong><br />
varsemast asustusloost. Allikmater<strong>ja</strong>liks on 144 teadet kindlate <strong>ja</strong> oletatavate, pärimuses<br />
ka<strong>ja</strong>stuvate muististe kohta, lisaks juhuleiud. Tuginetud on ka keskaegsetele <strong>ja</strong><br />
varauusaegsetele kir<strong>ja</strong>likele allikatele, samuti 1680. aastate Rootsi kaartidele.<br />
Asustuse leviku järgi <strong>ja</strong>guneb uuritav ala kolme suurde piirkonda: Sakala kõrgustiku<br />
lääneosa, rannikupiirkond ning ala nende vahel. Asustus uurimisaluses piirkonnas on<br />
tõenäoliselt saanud alguse juba muinasa<strong>ja</strong>l, arvatavasti selle lõpuosas, kuid täpsemalt pole selle<br />
tekkaega võimalik määratleda. Suure tõenäosusega ei olnud uuritav ala muinasa<strong>ja</strong>l täiesti<br />
asustamata <strong>ja</strong> tühi, nagu on varem tihtipeale arvatud. Võimalik, et muinasa<strong>ja</strong>l alguse saanud<br />
asustusüksused paiknesid Väl<strong>ja</strong>küla–Kärsu piirkonnas, Jäär<strong>ja</strong>s, Taustes ning rannikul<br />
Häädemeestel, Võistes, võib-olla ka Rannametsas <strong>ja</strong> Treimanis.<br />
13. sa<strong>ja</strong>ndil toimub asustuse laienemine – juurde tekib Marina asula, teised keskused<br />
suurenevad ning omandavad kindlama ilme. Võimalik, et muinasa<strong>ja</strong> lõpus <strong>ja</strong> keska<strong>ja</strong> algul<br />
asuti elama Saardesse, et pääseda sõ<strong>ja</strong> <strong>ja</strong> rüüstamise või uute isandate eest. Keska<strong>ja</strong> jooksul<br />
laienevad asustuspiirkonnad veelgi, samas tekib ka üksikuid, keskustest eemal olevaid<br />
asustuspesasid. Kir<strong>ja</strong>like allikate põh<strong>ja</strong>l laieneb <strong>ja</strong> tiheneb asustus Rootsi a<strong>ja</strong>l samuti, kuid<br />
arheoloogilise mater<strong>ja</strong>li põh<strong>ja</strong>l ei ole seda enam võimalik jälgida.<br />
Asulakohtade põh<strong>ja</strong>l ei ole võimalik teha kaugeleulatuvamaid järeldusi asustuse iseloomu<br />
<strong>ja</strong> struktuuri suhtes. Rootsiaegsete kaartide <strong>ja</strong> maarevisjonide põh<strong>ja</strong>l elati uurimispiirkonnas nii<br />
külades kui ha<strong>ja</strong>taludes, kuid viimaseid esines siiski rohkem.<br />
Piirkonda läbivatest või alasisestest teedest võivad osa olla kasutuses juba muinasa<strong>ja</strong>l,<br />
näiteks piki mere äärt kulgenud tee, kuid põhiliselt tekkisid need tõenäoliselt keska<strong>ja</strong>l seoses<br />
ordu va<strong>ja</strong>dusega pidada ühendust oma keskuste vahel.<br />
Administratiivselt on paikkonna lõunapoolne ots, eriti ranniku läheduses, kuulunud<br />
muinasa<strong>ja</strong> lõpul <strong>ja</strong> keska<strong>ja</strong> algul kir<strong>ja</strong>like allikate põh<strong>ja</strong>l liivlaste asuala sisse, kuid kindlaid<br />
arheoloogilisi tõendeid selle toetuseks veel ei leidu. Hilisema Häädemeeste kihelkonna<br />
põh<strong>ja</strong>poolsemat osa pole põhjust arvata mõne meile teadaoleva haldusüksuse koosseisu.<br />
Hõreda asustuse tõttu muinasa<strong>ja</strong>l võis seal puududa va<strong>ja</strong>dus haldusalade määratlemiseks.<br />
Saarde Väl<strong>ja</strong>küla–Kärsu asustusüksus on tõenäoliselt algselt moodustanud Sakalasse kuuluva<br />
Halliste muinaskihelkonna tagamaa. Jäär<strong>ja</strong> <strong>ja</strong> sellega koos Marina–Veelikse asustusüksuse<br />
muinasaegne kuuluvus on ebaselge. Pole teada, kas see oli samuti Halliste tagamaaks või<br />
moodustas osa mõnest teisest suuremast haldusüksusest, mille põhiosa asub tänapäeva Läti<br />
54
Change language